Koroonaviiruse kogus reovees kahaneb stabiilselt, aga aeglaselt

Reoveepuhasti Rakveres. Foto on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguse stabiilset, kuid samas väga aeglast kahanemist. Väga suure viirusesisaldusega proove on jäänud vähemaks, kuid viirus pole siiski kuskilt päris kadunud, selgub selle nädala uuringust.

Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus märkimisväärselt suurem Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ja Harjumaal. «Kui olukorra muutust kirjeldav graafikukõver on kõikjal võtnud suuna allapoole, siis Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on see langus kõige aeglasem,» selgitas uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.

Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on endiselt võrreldav veebruari algusega.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Reoveeuuring on abiks terviseametile ja aitab jälgida viiruse puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid.