UURING ⟩ Osa haigetest annab koroonaproovi, kus tavapärase paari miljoni asemel miljard viirusosakest

Koroonaviirus Foto: Shutterstock

See, mis algas rutiinsete laboriandmete esialgse analüüsiga, on kujunenud suurimaks SARS-CoV-2 viiruskoormuse uuringuks — luubi alla võeti ka briti tüve nakkavus. Ajakirjas Science avaldatud uuring annab selge ettekujutuse haiguse nakkuslikkusest erinevates vanuserühmades ja erineva haiguse raskusastme korral.

Berliini teadlased määrasid kindlaks 25 000 Covid-19 haige viiruskoormused ja kasutasid tulemusi inimeste nakkavuse hindamiseks.

SARS-CoV-2ga nakatunud inimene annab teadupärast nakkuse edasi keskmiselt kolmele kuni viiele inimesele. Kui normaalsed sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid on võrrandist eemaldatud, võivad inimesed oma nakkuslikkuse ja viiruse aktiivse levitamise aja poolest märkimisväärselt erineda.

Teadlaste hinnangul saavutavad SARS-CoV-2ga nakatunud isikud maksimaalse viiruskoormuse taseme juba 1-3 päeva enne sümptomite ilmnemist.

Kui palju viirust sisaldab keskmine proov?

Erinevate rühmade nakkuslikkuse paremaks mõistmiseks ja hindamiseks analüüsis Charité viroloogiainstituudi direktor ja Saksamaa nakkusuuringute keskuse (DZIF) teadur dr Christian Drosten koos meeskonnaga PCR-proove rohkem kui 25 000 Covid-19 juhtumi kohta, et määrata kindlaks nende «viiruskoormus».

Viiruskoormus on proovis sisalduva SARS-CoV-2 genoomi eksemplaride koguarv – see annab ligikaudse hinnangu patsiendi ninaneelus oleva viiruse koguse kohta ja on kasulik näitaja inimese nakkuslikkuse kohta. Hinnangute edasiseks täiustamiseks rakendasid teadlased ka järeldusi minimaalse viiruskoormuse künnise kohta, mis näitab nakkusliku viiruse olemasolu.

Teadlased suutsid modelleerida viiruskoormuse tüüpilist arengut nakkuse käigus. Seejärel otsisid nad olulisi erinevusi oma andmetes, eriti seoses erinevate vanuserühmade, haiguse raskusastme ja viiruse tüvedega.

20–65-aastaste SARS-CoV-2 positiivsete isikute hulgas ei registreeritud märkimisväärseid viiruskoormuse taseme erinevusi, keskmine proov sisaldas umbes 2,5 miljonit SARS-CoV-2 genoomi koopiat. Viiruskoormus oli kõige väiksem väikelastel (0 kuni 5 aastat). Nakatunute viirustasemed algasid umbes 800 000 viirusgenoomi koopiast ja kasvasid vanusega.

Professor Drosten selgitab Medical Xpressis, et noorimate laste viiruskoormused on tegelikult napilt alla künnise, mille juures neid tavaliselt kliiniliselt oluliseks peetakse. Toonitades proovide kogumise metoodika erinevusi laste ja täiskasvanute vahel, lisab viroloog, et laste tampoonid on märkimisväärselt väiksemad ja koguvad vähem kui poole PCR-testimiseks tavaliselt saadaval olevast proovikogusest. Pealegi on protseduuriga seotud ebamugavus ja seetõttu asendatakse laste puhul ninaneeluproovid lihtsate kurgutampoonidega. See vähendab veelgi kogutud viirusmaterjali hulka. «Sel põhjusel eeldame täielikult, et lastel põhjustab sama viiruse replikatsiooni tase madalamaid viiruskoormuse tulemusi,» märgib ta.

Koolilapsed kannavad pea sama palju viirust kui täiskasvanud

Tippviiruskoormusena hindasid teadlased kõige nooremate (0–5-aastaste) laste nakkavuse taset umbes 80 protsendini täiskasvanute omast. Nagu varem, leiti, et kooliealiste laste ja noorukite väärtused lähenevad täiskasvanute väärtustele. «See näitab, et viiruskoormused pole otseselt proportsionaalsed nakkavusega,» selgitab professor Drosten. Ta lisab: «Isegi neid andmepõhiseid hinnanguid tuleb ülespoole korrigeerida, kuna lastel on kasutatud erinevaid proovide kogumise meetodeid. Minu esialgne eeldus on, et kõikides vanuserühmades on ligikaudu sama nakkusvõime tase, mida on kinnitatud ka teiste uuringutega.»

Miljard viirusosakest ja asümptomaatilisus

Sümptomipõhine võrdlus kinnitas varem Covid-19 juhtumite puhul tehtud tähelepanekuid – nimelt seda, et isegi asümptomaatilistel inimestel võib olla väga kõrge viiruskoormus.

Inimestel, kes vajasid haiglaravi, leiti kogu haiguse vältel üldiselt suurem viiruskoormus kui teistel. Uute viiruskoormuse mudelite põhjal arvavad teadlased, et SARS-CoV-2ga nakatunud isikud saavutavad maksimaalse viiruskoormuse taseme juba 1-3 päeva enne sümptomite ilmnemist.

Ligikaudu üheksal protsendil koroonapositiivsetest ilmnes ülisuur viiruskoormus – miljard viiruskoopiat proovis või rohkem. Enam kui kolmandikul neist potentsiaalselt kõrge nakkusvõimega isikutel puudusid sümptomid või need olid ainult kerged. «Andmed annavad põhjuse järeldada, et vähemus nakatunud isikutest põhjustab enamiku kõigist ülekannetest,» ütleb prof Drosten. Ta lisab: «Asjaolu, et see hõlmab nii paljusid inimesi, kellel puuduvad asjakohased sümptomid, rõhutab pandeemiatõrjemeetmete tähtsust nagu sotsiaalne distantseerumine ja kohustuslik maskide kandmine.»

Briti tüve ehk B.1.1.7 variandiga nakatunud isikutelt kogutud proovidest leiti, et keskmine viiruskoormus suurenes kümnekordselt, samas kui laboripõhised nakkusvõime hinnangud suurenesid 2,6 korda. Nende andmete saamiseks võtsid teadlased viiruskoormuse andmed ligikaudu 1500 B.1.1.7-ga nakatunult ja võrdlesid neid umbes 1000 prooviga, mille puhul oli nakkuse põhjustaja mõni muu tüvi. Võrdluses osalenud nakatunuid oli testitud samades testimiskeskustes, ambulatoorsetes ja kliinilistes osakondades umbes samal ajal. Prof Drosten märgib: «Laboratoorsed uuringud ei pruugi veel anda lõplikku selgust, kuid üks on selge — B.1.1.7 on nakkavam kui muud tüved.»