P, 4.12.2022

Eesti akadeemik ventilatsioonist: tuleb töötada suunas, et oleks võimalus ka ohutult hingata

BNS
Eesti akadeemik ventilatsioonist: tuleb töötada suunas, et oleks võimalus ka ohutult hingata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ventilatsioonitorustik
Ventilatsioonitorustik Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ajakirjas Science tegid 14. mail 40 tippteadlast WHO-le ettepaneku karmistada nõuded hoonete ventilatsioonisüsteemidele, et takistada koroona, gripi ja teiste õhu kaudu edasi kanduvate patogeenide levikut avalikes siseruumides.

Nende ekspertide hulka kuulub ka Tallinna Tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski, kes rõhutas, et ventilatsiooni parandamist võib laiemalt vaadelda sellise paradigma muutusena, mida omal ajal tehti joogivee kvaliteedi ja toidu hügieeni standarditega. «Juba kaua ei ole kahtlust, et juues või süües võib mõne tõve külge saada. Nüüd tuleb töötada selles suunas, et oleks võimalus ka ohutult hingata,» kinnitas Kurnitski.

Tema sõnul näevad teadlased lahendusena ventilatsioonistandardite uuendamist, nakatumise tõenäosusel põhinevaid ventilatsiooni kriteeriumeid ning tänasest võimsamaid ja paindlikumaid ventilatsioonisüsteeme. Suurt õhuvahetuskordsust vajatakse ainult epideemia tingimustes, muul ajal on oluline ventilatsiooni hea energiatõhusus, sest energia- ja kliimaeesmärkides ei saa järele anda.

Oma pöördumises WHO-le ja maailma üldsusele soovitavad teadlased lisada õhu kvaliteedi standarditesse patogeenide tõkestamise nõuded, et võidelda õhukaudsete patogeenide leviku vastu. Samuti on vaja, et ventilatsioonisüsteemid suudaksid paindlikult reguleerida arvestades ruumis viibijate arvu ja hingamisintensiivsust ning ruumi kasutamisotstarvet, siin võib näitena tuua kinosaali ning spordirajatiste erisust.

Siseruumides viiruste leviku piiramisel on võtmelahenduseks ventilatsioon, mida võib täiendada õhu filtreerimise ja desinfitseerimisega. See tähendab praegusest võimsamaid ja paindlikumaid ventilatsioonisüsteeme. Lisaks sisulistele muutustele soovitavad teadlased ka seda, et siseruumide õhu kvaliteedi indikaatorid oleks nähtavad ekraanidelt, see tagab ka avalikkuse kontrolli.

Teadlaste hinnagul on varasemad katsed õhukaudsete viiruste leviku tõkestamisel nõrgad, kuna patogeenide liikumisteed on keerulisem tuvastada ning praegused ventilatsioonistandardid reguleerivad tunnetuslikku õhu kvaliteeti ehk lõhnade ja CO2 taset, samuti temperatuuri ning niiskust ruumis. Ainsaks erandiks siin on haiglad ning biolaborid.

Praegu hinnatakse koroonaviirusest tingitud majanduslikku globaalset kahju ühes kuus ühe trillioni dollari suuruseks. Uued standardid tähendavad vähem kui üheprotsendilist kulu uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. See tähendab paremat tervist ning sellega ka kokkuhoidu tervishoiusüsteemis. Parem sisekliima tähendab ka suuremat tööviljakust, vähenevad ka niinimetatud haige maja sündroom ning allergiad.

Märksõnad
Tagasi üles