Põhja meditsiinistaap lõpetab regulaarsed kohtumised

Põhja meditsiinistaabi juht prof Peep Talving. Foto: Andres Haabu

Eelmisel nädalal kogunesid põhja regioonis koroonakriisi juhtinud Põhja meditsiinistaabi liikmed teise laine viimasele regulaarsele staabikohtumisele. Edasine koostöö jätkub e-posti vahendusel, staap kutsutakse uuesti kokku, kui epidemioloogine olukord peaks seda vajama.

Põhja meditsiinistaabi juhi prof Peep Talvingu sõnul oli Eesti ka Covid-19 teise laine ajal tervishoiualases hädaolukorras, kus koostöö piirkonna haiglate vahel oli hädavajalik. «Saan rõõmuga tõdeda, et ulatuslikud muudatused süsteemi juhtimises toimisid ja üheskoos jõud ühendades suutsime tagada nii pandeemilist kui mittepandeemilist ravitegevust,» ütles prof Talving ja lisas: «Tunnustan ja tänan kõiki Põhja meditsiinistaabi liikmeid olulise panuse eest riigi tervishoiusüsteemi toimimise panustamisse.»

Põhja meditsiinistaapi vedas piirkondliku haiglana eest Regionaalhaigla nagu Lõuna meditsiinistaapi Tartu Ülikooli Kliinikum. «Mul on hea meel, et võtame siit piirkondliku staabi kogemusest kaasa senisest veelgi paremad koostöösuhted kolleegidega, olgu tegu keskhaiglate või üldhaiglate tasemel. Olen kindel, et see on kasuks patsiendi liikumisele ja terviklikele raviteekondadele ka tavaelu ajal,» ütles prof Talving. «Põhja meditsiinistaap tänab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna meditsiinistaapi igakülgse abi eest teise laine harjal, kui Põhja staabi haiglate võimekus oli kriitilisel piiril,» lisas prof Talving.

Põhja meditsiinistaap arutas Covid-üldvoodikohtade ja III astme intensiivravi voodifondi de-eskaleerimist lähtudes haiglate eelnevalt esitatud ettepanekutest. Langeva Covid-patsientide hospitaliseerimisvajaduse foonil jääb kogu Põhja regiooni voodifond Covid-patsientidele 75 üldvoodikohta ja 9 III astme intensiivravi voodikohta, lisaks erivoodikohad. Haiglatele jääb kohustus ravida oma patsiendid lõpuni ning säilitada valmisolek vajadusel voodikohtade arvu uuesti eskaleerimiseks, millega alustab esmalt piirkondlik nakkushaigla Lääne-Tallinna Keskhaigla.

«Põhja staabi haiglates on Covid-haigete ravivajadus tänaseks drastiliselt vähenenud. Kui tipphetkel oli Põhja regiooni haiglates kokku ravil 525 Covid-haiget, siis tänahommikuse seisuga on neid haigeid vaid 37. Langus on ligi 15 korda,» rääkis Põhja meditsiinistaabi juht Urmas Sule.

«Selle keeruka olukorra lahendamisel on äärmiselt oluline olnud raviasutuste vaheline ladus koostöö kõikidel tasemetel. Kõige aluseks on aga tervishoiutöötajate ennastsalgav panus. Tänu ja tunnustus inimestele, kes hädaolukorra lahendamiseks on oma panuse andnud ja teevad seda ka täna,» rääkis dr Sule.

Koroonakriisi tõttu korraldati 2020. aasta märtsis terviseameti otsusega ümber kogu Eesti haiglavõrgu töö ja moodustati kaks regionaalset meditsiinistaapi - Põhja meditsiinistaap Regionaalhaigla juhtimisel ja Lõuna Meditsiinistaap Ülikooli Kliinikumi juhtimisel. Põhja meditsiinistaapi juhtis Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving.

Põhja meditsiinistaabi koosseisu kuulusid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Rakvere Haigla, Raplamaa Haigla, Läänemaa haigla, Hiiumaa Haigla ja Kuressaare Haigla ning hädaolukorra meditsiinijuht, Põhja kiirabistaabi esindaja, lisaks perearstide esindajad ja Terviseameti põhja ja lääne regiooni juhid.