:format(webp)/nginx/o/2021/06/17/13853928t1h3e21.jpg)
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste projekti KoroGeno-EST uuel rahastusperioodil plaanitakse Eestis sekveneerida ja analüüsida kuni 6500 SARS-CoV-2 täisgenoomset järjestust. Loomisel on ka interaktiivne keskkond, mis hakkab kuvama KoroGeno-EST-3 olulisemaid tulemusi.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia kaasprofessor, KoroGeno-EST-3 projekti juht Kristi Huik rääkis, et üldjoontes jätkub KoroGeno-EST-3 sarnaselt eelnevate projektidega, kuid on ka uuendusi – näiteks sarnaselt eelnevale perioodile hinnatakse kliiniliselt huvipakkuvate ning kriitilisi mutatsioone kandvate tüvede osakaalu nii Eesti-siseselt kui ka riiki toodud nakatunute hulgas.
«Nende tüvede hulka on seni kuulunud näiteks nn Inglise (B.1.1.7), LAV-i (B.1.351), Brasiilia (P.1) ja India (B.1.617.2) tüvi, kuid uusi tüvesid lisandub pidevalt. Nende varane avastamine ja dünaamika jälgimine on epideemia seisukohast väga oluline,» rõhutas Huik.
Koostöös Terviseametiga tehakse saadud andmeid kasutades ka nakkuskollete molekulaar-epidemioloogiline analüüs, mis pakub Terviseametile tuge nakkuskollete jälgimisel ja haldamisel.
Kaasprofessor tunnistas, et kui projekti alguses oli KoroGeno-EST teadlaste jaoks suur väljakutse, sest viiruse täisgenoomide analüüs ei olnud nende põhitöö, siis praeguseks on metoodika ja tööjaotus paremini paika saanud.
«Kui hetkel on olemas kommertsiaalne sekveneerimise metoodika, siis projektide alguses tuli see meil endal välja töötada ja seda vajadust mööda pidevas muutumises hoida.
Lisaks on KoroGeno-EST-i projektidega tegelemine tähendanud kõigi muude uuringute ja ülesannete tagaplaanile lükkamist või kõrvalejätmist,» väljendas Huik soovi jätkata ka teiste uurimisteemadega.
SARS-CoV-2 nakkust põhjustanud viiruste täisgenoomide analüüsiga alustati Eestis 1. septembril 2020. Kolmas jätku-uuring KoroGeno-EST-3 kestab 31. detsembrini 2021.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/17/13853932t1hc44f.jpg)
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)