Kõik, mida peaks Covid-19 Delta variandi kohta teadma

Foto: Shutterstock

Covid-19 Delta variandi leviku kiirenemine kogu maailmas tekitab küsimusi selle päritolu, ülekantavuse, levialade ja vaktsiiniresistentsuse potentsiaali kohta, kirjutab ScienceAlert.

Koroonaviiruse variandid erinevad üksteisest mutatsioonide põhjal, nende põhjal on muutunud ka viiruse omadused nagu näiteks ülekanduvus, haiguse raskusaste, vaktsiinide efektiivsus jne. 

Mis on Delta variant ja kus see tekkis?

Delta variant on murettekitav mutatsioon, mida tuntakse ka kui B.1.617.2 ja see on üks kolmest B.1.617 teadaolevast alamliinist. Ameerika Ühendriikide Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuste andmetel avastati Delta variant esmakordselt Indias 2020. aasta detsembris.

Mille poolest erineb see teistest variantidest?

Delta variandi üks iseloomulikke tunnuseid on parandatud ülekantavust, mille kasv on hinnanguliselt 40-60 protsenti kõrgem kui alfa (B.1.1.7) variant. Teisisõnu on Delta variant nakkavam kui teised mutatsioonid. Värsked Šotimaa andmed viitasid sellele, et pärast Delta nakatumist kahekordistus haiglaravi risk. 

Mida on teada Delta variandi levialade epidemioloogiast?

Tõendid viitavad sellele, et Delta mängis Indias 2021. aastal täheldatud Covid-19 juhtumite suurenemises suurt rolli. Sellest ajast alates on see variant levinud kogu maailmas. 14. juuni seisuga on Delta variant tuvastatud 74 riigis, see moodustas Ühendkuningriigis üle 90 protsendi uutest juhtumitest ja USA-s vähemalt 6 protsenti kõigist juhtumitest.

Delta variant avastati esmakordselt Suurbritannias 2021. aasta märtsi lõpus.

Kanadas asuva provintsi Alberta andmed näitavad, et juhtumite arv kahekordistub iga kuue kuni 12 päeva tagant. Teise Kanada provintsi, Ontario, hinnangul on 40 protsenti uutest juhtumitest 14. juuni 2021 seisuga põhjustanud Delta variant.

Delta levimus maailmas on alahinnatud, sest õigeagset skriiningtesti pole veel välja töötatud. 

Delta ja vaktsiinid 

Suurbritannia varane analüüs vaktsiini efektiivsuse kohta Delta variandi vastu on andnud optimismi. Šotimaa andmed näitasid, et vaktsineerimine kas AstraZenecaga või Pfizeriga vähendas haiglaravi ja nakkusi, ehkki see oli vähem efektiivsem kui koroonaviiruse alfa variandi puhul. 

Kaheannuselised vaktsiinid vähendasid haiglaravi üle 90%.