Narva perearst vähesest vaktsineerimisest: paljud Sputniku ootajad arvavad, et see on parim vaktsiin

Ligikaudu kolmandik inimestest, kes on külastanud Narva haigla vaktsineerimiskeskust, on olnud nii-öelda vaktsiinituristid. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

«Ida-Virumaal on vaktsineerimisega hõlmatus liiga väike, vaatamata sellele, et haigestumise protsent on meie regioonis päris suur,» nentis Narvas töötav perearst Jelena Pitel.

«Miks inimesed ei taha end kaitsta? Raske öelda ja selgitada. Inimesed valivad endale vaktsiini. Suurem osa nendest, kes ootavad Sputnikut, arvavad, see on kõige ohutum ja parem vaktsiin. Teine osa kardab kõrvaltoimeid ja surra vaktsiini kätte. Siinsed inimesed elavad Venemaa piiril ning infoallikaid, mida lugeda ja kuulata, on seetõttu rohkem,» ütles Pitel ajakirjas Perearst.

Kui Ida-Virumaal käivitus 1 + 1 vaktsineerimise programm, tuli Piteli juhitavasse perearstikeskusesse küll ka nooremaid vaktsiinisoovijaid koos vanema, 70+ vanuses sugulasega, et saada ise vaktsiini niiöelda boonusena, vahendab Med24. «Vaktsineerimise järjekorras on praegu ikka rohkem nooremad kui keskealised või eakad. Näen, et nooremad tulevad hea meelega end vaktsineerima ja uurivad, millal saavad endale vaktsiini teha. Pakun, et see võib olla seotud reisimisega. Nooremad inimesed reisivad tänapäeval palju, praeguses maailmas ilma süstita nii vabalt reisida ei saa,» tõdes perearst.

Piteli arvates oli Narva perearstidel Covid pandeemia keskel päris raske. «Töötasime eelmisel kevadel ja töötame praegugi nii tööpäevadel kui ka nädalavahetusel,» ütles ta. Pitel tõdes, et linnas on paljud arstid juba pensionärid, ning nende oskused on mõnes mõttes vananenud ja seetõttu oli pandeemia pidevalt muutuvates tingimustes väga raske tööd teha. Ta lisas, et vaatamata kõigele on Narva perearstid hästi hakkama saanud.