P, 4.12.2022

VIDEO JA BLOGI ⟩ Kuidas AstraZeneca raisku läks? Selgitavad Härma, Kiik ja Kusmin

Loora-Elisabet Lomp
Kuidas AstraZeneca raisku läks? Selgitavad Härma, Kiik ja Kusmin
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 20
AstraZeneca vaktsiin
AstraZeneca vaktsiin Foto: Dado Ruvic/Scanpix Baltics

Terviseameti külmlaos muutus temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca toodetud Vaxzevria Covid-19 vaktsiini, mis oli mõeldud teistele riikidele annetamiseks.

Juhtunust annavad täna kell 12 ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1, Tallinn) ülevaate Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. 

Terviseameti külmlaos muutus temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca toodetud Vaxzevria Covid-19 vaktsiini, mis ootas teistele riikidele annetamist. Lisaks Covid-19 vastasele vaktsiinile ladustati külmlaos erinevaid koguseid teisi vaktsiine, mille osas kõlblikkuse hindamine veel kestab. Hetkel teadaolevalt on kasutuskõlbmatuks muutunud vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid.

Terviseamet ja Riigi Kinnisvara AS algatasid asjaolude selgitamiseks uurimised. Sõltumatu hinnangu juhtunule annab riigisekretäri moodustatav komisjon, kuhu kaasatakse kõik seotud osapooled.

Uurimise käigus on seni selgitatud, et jaaninädalal tõusis kahes külmaruumis temperatuur +15 kraadini Celsiuse järgi. Temperatuur vaktsiinide ja muude ravimite hoiustamiseks on üldjuhul +2 kuni 8°C. Kuigi teavitussüsteemid oleks pidanud kõrvalekallete kohta koheselt kiirteavituse saatma, avastas külmlao temperatuuritõusu Terviseameti töötaja.

Vaxzevria vaktsiini tuleb juhendi kohaselt hoida temperatuuril +2° kuni +8°C. Terviseametile saadetud müügiloa hoidja vastusest nähtub, et vaktsiin säilib lubatust kõrgemate temperatuuride juures kuni 12 tundi. Tootja hinnangul ulatus Terviseameti kesklao temperatuurinihe üle lubatud aja ning seetõttu neid Vaxzevria doose enam kasutada ei tohi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige (KE)  sõnul tuleb tagada, et vaktsiinilaos juhtunu ei tooks kaasa olulist häiret ravimitega varustamisel. Temperatuuri kõikumise tõttu kaotatud ravimid tuleb kiiresti asendada. «Esmatähtis on tagada vaktsiinide ja muude ravimitega varustatus haiglatele ning teistele tervishoiuteenuse osutajatele, kes on lähiajaks planeerinud immuniseerimisi. Covid-19 vastane vaktsineerimine jätkub plaanikohaselt, sest hoiustame Covid-19 vastaseid vaktsiine valdavalt hulgimüüjast koostööpartneri ja tervishoiuasutuste juures,» selgitas Kiik. «Tegin riigisekretärile ettepaneku moodustada juhtunu täpsemate asjaolude selgitamiseks komisjon, kuhu kaasatakse kõik seotud osapooled ja vajalikke eksperte väljastpoolt.»

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul langes kokku mitu ebasoodsat asjaolu, mis viisid vaktsiinide riknemiseni. «Kindlasti vaatame üle Terviseameti-sisesed protseduurid ja tõhustame kesklao temperatuurinäitude seiret. Tagame, et kõik inimesteni jõudvad vaktsiinid ja muud ravimid on kvaliteetsed ja ohutud,» ütles Härma.

«Esiteks valitses Eestis tavapärasest pikemal perioodil suur kuumus, mis pani jahutussüsteemid tavapärasest suurema koormuse alla. Teiseks tõrkusid dubleeritud automaatsed teavitussüsteemid. Sellised juhtumid on lubamatud ning selgitame koos Terviseametiga, mis selleni viis ning tegeleme sellega, et sellised olukorrad tulevikus välistada,» ütles Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin

Uurimiste käigus selgitatakse, mis oli külmkambrite temperatuurkõikumise täpne põhjus ja miks jättis hooneautomaatika välja saatmata temperatuuritõusust teavitavad sõnumid. Külmlao jahutussüsteemi viimane hooldus toimus 07.05.2021 ja hooneautomaatika hooldus 2020. aasta novembris.

Märksõnad
Tagasi üles