:format(webp)/nginx/o/2021/06/30/13883552t1hc342.jpg)
Kogu maailmas on võimust võtmas koroonaviiruse delta variant, mille ohtlikkus seiseb selles, et see on palju nakkavam kui teised variandid. Kuid kas ka vaktsineeritud peaksid tundma end ohustatuna? Koroonaviiruse delta variandi ja vaktsineerimise kohta jagab kommentaare perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona.
«Enamus tekkivaid mutatsioone on viirusele kasutud või isegi kahjulikud, kuid võivad tekkida ka mutatsioonid, mis annavad sellele viiruse variandile eelise,» kirjeldab Oona mutatsioonide teket, «Hinnanguliselt levib delta variant 40% tõhusamalt ja seetõttu võib see jõuda globaalse levikuni, mida siiani ükski varasem murettekitav variant teinud pole.»
Samuti märgib Oona, et koroonaviirus ei ole pooleteise aastase leviku kestel drastiliselt muutunud, kuid pandeemia pole veel läbi, sest viirus levib hoogsalt edasi ja murettekitavad variandid on tekkinud piirkondades, kus vaktsineerimise hõlmatus on väike.
«Vaktsineerimine annab tugeva kaitse ka delta variandi vastu. Kui tegemist on kahedoosilise vaktsiiniga, siis esimese doosi järgne kaitse delta viirusvariandi vastu on mõnevõrra nõrgem kui teiste variantide vastu. Seetõttu tahan inimestele südamele panna, et ka teine vaktsiinidoos ära tehtaks, sest ainult üks doos ei anna nii tõhusat kaitset delta suhtes, nagu ta andis varasemate viirusvariantide suhtes,» rõhutab Oona vaktsiinide olulisust.
Vaktsineerimine on esikohal
«Väga oluline on vaktsineerida ära vanemaealised ja loomulikult ka kõik teised, sest iga vaktsineeritu panustab sellesse, et me saaksime sügisel normaalset elu jätkata.»
Samuti lisab peremeditsiini kaasprofessor, et koroonaviiruse osas ei ole tekkinud ühtegi varianti, mis oleks vaktsiinide vastu resistentne. Kõik viiruse edukad mutatsioonid on läinud selles suunas, et parandavad viiruse transmissiooni. Küsimusele, kas on võimalik, et tekib ka variant, mille puhul vaktsiinid ei toimi, vastab Oona spekulatiivselt, et see võib nii juhtuda, kuid sellises olukorras suudavad vaktsiinitootjad kiiresti reageerida ja vaktsiine mutatsioonide järgi kohandada.
«Vaktsineerimine on tähtis mitte ainult seetõttu, et ennetada rasket haiguskulgu, vaid aitab piirata ka haiguse edasi kandmist. Vaktsineerimine piirab ka viiruskandlust. See on eriti oluline kui võtta arvesse seda, et koroonaviirust kantakse edasi juba enne haigestumist ja delta tüvi on eriti nakkav.»
Testimine riigipiiril oleks viiruse ohjeldamise juures oluline samm
Oona nendib, et kuna delta tüve riigisisene levik on väike, siis ei ole vajadust suuremateks riigisisesteks piiranguteks, kuid loomulikult peab olema valvas ja viiruse levikul silma peal hoidma. Pidev valvel olek aitab kiiresti reageerida kui asjad hakkavad käest minema.
Selleks, et levik ei suureneks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid reisimise osas. «Inimesed võiksid enne reisimist teha kindlaks, milline on koroonaviiruse levik sihtkohas, kindlasti peaksid reisijad olema vaktsineeritud. Sellisel viisil on reisimine okei,» jagab Oona soovitusi.
Iga vaktsineeritu panustab sellesse, et me saaksime sügisel normaalset elu jätkata.
«Siiski arvan ma, et tuleks piirata ja aeglustada delta variandi sissetulekut riiki läbi reisijate, selleks võiks riiki sisenejate puhul kehtestada piiril testimise, eriti soovituslik oleks see nende turistide puhul, kes tulevad kõrge delta variandi levikuga piirkondadest.»
Oluline pole mis vaktsiin, vaid...
«Raske haiguskulu vältimiseks on kõik vaktsiinid tõhusad. Kui vaadata Ühendkuningriigi andmeid, kus vaktsineeritakse nii Pfizer-BioNTech kui ka AstraZeneca vaktsiinidega, on näha, et raske põdemise vältimisel on summaarne tõhusus 96 protsenti, ehk igast 100 raskest haigusjuhust hoitakse tänu vaktsineerimisele 96 juhtu ära».
Sügisel normaalse eluga jätkamine on Oona sõnul sellise vaktsineerimistempo juures veel kahtlane. «Kui vaktsineerimise tempo jääb selliseks nagu ta on olnud viimased paar nädalat, siis sügisel võib tekkida olukord, et seisame silmitsi kolmanda lainega.»
Seetõttu rõhutab Oona veel üle, et vaktsineerimine on väga oluline. «Murevabast sügisest saab rääkida siis kui vaktsineerituid on vähemalt 70% täiskasvanutest, sellisel juhul saaksime ära hoida suure hulga raskeid haigusjuhtusid, mis koormaks üle meie tervishoiusüsteemi.»
:format(webp)/nginx/o/2021/08/07/13977273t1h3e91.jpg)