Uuring: Ida-Virumaa eakate usaldust vaktsineerimise vastu aitaks tõsta perearstide antud soovitused

Ligikaudu kolmandik inimestest, kes on külastanud Narva haigla vaktsineerimiskeskust, on olnud nii-öelda vaktsiinituristid. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ida-Virumaa eakate vähese Covid-19 vastu vaktsineerituse taga on peamiselt vähene usaldus uute vaktsiinide vastu ning hirm kõrvalmõjude ees. Seda aitaks leevendada perearstide poolne nõustamine ja soovitus vaktsineerida, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringust.

Lisaks ei nähta mõtet vaktsineerida, kuna usutakse, et piirangute ja ettevaatusabinõude järgimine kaitseb koroonasse nakatumise eest piisavalt hästi ning Covid-19 ei peeta tõsiseks haiguseks. Usutakse ka, et kui teised ümberringi end vaktsineerivad, siis on ka nemad kaitstud.

Uuringus küsiti ka, mis veenaks intervjueeritavaid end vaktsineerima. «Selgelt tuli välja, et oodatakse perearsti poolt konkreetset soovitust. Soovitakse, et viidaks läbi vaktsineerimiseelne tervisekontroll ja et pärast süsti saamist patsienti ka pikemalt jälgitaks. Oluliseks peetakse ka juba vaktsineeritute positiivset eeskuju ning et vaktsineeritutel on piirangute ajal võimalik kohtuda pereliikmete ja sõpradega,» ütles uuringu läbiviija, Visiit Primo OÜ uurimisgrupi juht Jelena Rootamm-Valter.

Lisaks aitaks uuringu tulemuste põhjal Ida-Virumaa eakaid inimesi vaktsineerima motiveerida selge ja konkreetne info Covid-19 ohtlikkusest ning paremad teadmised Eestis pakutavate vaktsiinide kaitsva toime kohta.

«Kuna enamik vastanutest saab lisaks Eesti kanalitele oma infot ka Venemaa meediakanalitest ning sõpradelt-tuttavatelt, siis tõese info väljasõelumine on neile keeruline,» tunnistas Rootamm-Valter.

Covid-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul vajab Ida-Virumaa jätkuvalt erilähenemist.

«Näeme, et paljud piirkonna inimesed ei rutta digiregistratuuri endale vaktsineerimiseks aega panema, nad vajavad suuremat nõustamist ja heas mõttes nügimist. Nii näiteks on Ida-Virumaal hästi töötanud tööandjate juures või nende kaudu vaktsineerimine – kui kolleegid lähevad, siis lähevad kõhklejad ka,» tõi ta näite.

«Samuti on meil kogemus, et inimesed tahavad mitu korda vaktsineerimispunkti sisse astuda, arutada, mõtelda. Ja vaktsiini teevad võib-olla alles kolmandal korral. Aga siis võtavad juba naabri ka kaasa. Seepärast katsetamegi homme, neljapäeval, ilma eelregistreerimata vaktsineerimist Narvas Fama kaubanduskeskuses – inimesed võivad kell 16-19 lihtsalt sisse astuda ja end ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga vaktsineerida. Kui näeme, et see võetakse hästi vastu, siis laiendame seda võimalust. Küll aga jääb alles võimalus endale ise vaktsineerimiseks aeg broneerida kas digiregistratuuris www.digilugu.ee või telefonil 1247,» lisas Seer.

Raport valmis kvalitatiivse hoiaku-uuringu raames ja selle viis Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi OÜ Visiit Primo uurimisgrupp. Kokku intervjueeriti 16 Ida-Virumaal elavat ja emakeelena vene keelt kõnelevat inimest vanuses 64-88.

Eestis on pühapäeva hommikuse seisuga Covid-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 557 478 inimest, vaktsineerimine on lõpetatud 435 674 inimesel. Ida-Virumaal on Eestis kõige madalam vaktsineeritusega hõlmatus. Täiskasvanud elanikkonnast on Ida-Virumaal vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 34 protsenti, samas kui Eestis keskmiselt on vaktsineeritud 51 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 ja enam on Ida-Virumaal vaktsineeritud 42 protsenti, samas kui Eesti keskmine on 67,4 protsenti. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN.