Professor selgitab, kuidas mõjutab koroonaviiruse delta variant lapsi
3. juuli 2021, 19:00
/nginx/o/2021/07/02/13889012t1h1794.jpg)
Covid-19 delta variant on nakkavam kui teised variandid ja levib kiiresti vaktsineerimata populatsioonides, valdav osa uutest nakatumistest ilmnevad vaktsineerimata isikute seas. Mis olukorda paneb see aga lapsed?
Perearst ja peremeditsiini kaasprofessor dr Marje Oona sõnul pole täheldatud, et delta variant mõjuks lastele teistmoodi kui teised viiruse variandid. «Delta variant on küll nakkavam, kuid pole täheldatud, et see tekitaks lastele raskemat haiguskulgu. Koroonaviiruse puhul kehtib, et mida vanem inimene, seda raskemalt ta haigust põeb,» räägib Oona.
«Lastel on probleemiks multisüsteemne põletikuline haigus, mis võib tekkida Covid-19 järgselt ja see on küll harvaesinev, aga väga raske haigus. Uuringud on näidanud seda, et pikaaegset covidit (long covid) võib esineda nii lastel, kui ka noorukitel, rohkem küll raske haiguskulu järgselt, kuid seda võib esineda ka väga kerge haiguse järgselt»
Laste osas tekitab suurt muret vaimne tervis, sest koolihariduse andmine on olnud hektiline, mis annab tugeva löögi ka sotsiaalsele suhtlusele. Oona arvates on ka see üks olulisi aspekte, millega peab pandeemia juures arvestama.
Vaktsineerimine on piiratud
Praegusel hetkel saavad Eestis end vaktsineerida lapsed alates 12. eluaastast, kõige rohkem on Terviseameti andmetel vanusegrupis 12-18 vaktsineerituid Harjumaal, teisel kohal on Tartumaa. Kõige suurem hõlmatus on samuti Tartumaal ning kohe järgneb Hiiumaa.
Digiregistratuuri kaudu ei saa praegu alla 18-aastane ise endale aega panna, vaid seda peab tegema lapsevanem, kuigi kaalutlusvõimelised noorukitel võiks olla endil see õigus.
«Võib arvata küll, et nii 16-17-aastased ja nooremadki oma tervise osas väga teadlikud, kuid vaktsineerimiskeskustes ei olegi võib-olla alati nii lihtne kaalutlusvõimet hinnata. Sealne töö on kiire ja seetõttu on aja broneerimise võimalus digiregistratuuris just nimelt lapsevanematel.»