Irja Lutsar: Eesti pole olnud parim riik prioriteetide seadmisel

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar toonitas, et koroonavaktsiinide esmane eesmärk on vältida rasket haigestumist ning lõppeesmärk on tekitada karjaimmuunsus. Enamus riike on püstitanud eesmärgiks 70 protsenti täisealistest ära vaktsineerida - ainukesena on selle eesmärgi saavutanud Malta, mitmed riigid on sellele lähedal. 

Lutsari sõnul on riigid endale vaktsineerimisel prioriteedid püstitanud, kuna kogu maailmas on vaktsiinidest suur puudus ja seetõttu võivad enamus maailma inimestest vaktsiinidest vaid unistada. «Kuna vaktsiinid on väga head raske haiguse ja tõsiste tagajärgede vältimisel, kuid samas ei enneta 100-protsendiliselt kerget või asümptoomset haigetumist, siis on loogiline, et need on ennekõike suunatud just eakamatele ja riskigruppi kuuluvatele inimestele,» selgitas Lutsar.

Nimelt, isegi siis, kui viirus jääb ringlema, aitab vaktsiin vältida inimeste rasket haigestumist, mis tähendab, et Eesti meditsiinisüsteem ei ole ülekoormatud. 

Enamus riike on seadnud eesmärgiks saada suve lõpuks vaktsineeritud vähemalt 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Euroopa Liidu keskmine on praegu 39,7 protsenti täielikult vaktsineeritut; 61,2 protsenti on esimese doosiga vaktsineeritud.

Eesti näitajad on 42 protsenti ja 51,7 protsenti, sealjuures vanuses 70+ on vaktsineeritud täielikult 65 protsenti ja osaliselt 67,6 protsenti inimest. «Ainuke Euroopa riik, kes on täiskasvanute vaktsinerimises 70 protsendi piiri saavutanud, on Malta; mitmed riigid on sellele väga lähedal. Paljudes riikides on eakatest (vanuses 70+) vaktsineeritud >90 protsendi,» kirjutas Lutsar. 

«Eesti pole olnud parim riik prioriteetide seadmisel ja ilmselt polegi see väikeriigis, kus kõik teavad, kuidas vaktsineerimist korraldada, kerge. Ka praegu peaksime oma fookuse ennekõike pöörama täiskasvanute ja riskigruppide vaktsineerimisele. Kolmandat lainet täielikult vältida ei saa, küll aga saame tänu vaktsineerimisele seda oluliselt kergendada nagu on juhtunud Inglismaal,» toonitas teadlane. 

Lutsari kinnitusel on Euroopa turul olevad vaktsiini väga efektiivsed ning hästi talutavad, ent ükski neist ei ole ideaalne. «Vaktsineerimine on ainuke ohutu meetod pandeemia lõpetamiseks, kuid see ei väldi muude meetmete kasutamist. Vaktsineerimine kaitseb raske haiguse, hospitaliseerimise ja surmade eest ja samas väldib viiruse pidurdamatut levikut ning seega ka uute viirusvariantide teket,» täiendas Lutsar ja lisas, et vaktsineerimise tõeline kasu avaldub alles siis, kui see muutub kättesaadavaks suurele osale maailmast.

Lutsar soovitas igal inimesel, kellel veel vaktsiin saamata, lasta ennast kaitsepookida. «Iga eestlane teab, et suvi on hea aeg, et valmistuda sügiseks ja talveks. Vaktsineerimine on ka valmistumine talveks. Eestis on piisavalt võimalusi vaktsineerimiseks, kuigi sageli võib vastupidine mulje jääda,» lisas Lutsar.