/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/06/14/13845585t1he481.jpg)
Inimesed, kel tekib pärast Pfizeri või Moderna vaktsiini saamist harvaesinev koroonaviiruse «läbimurdeinfektsioon», ei haigestu tõsiselt ja mis veelgi olulisem – nad levitavad koroonaviirust teistele palju vähem, näitab uus uuring.
Uuringus ilmnes, millised on Covid-19 sümptomid haruldaste läbimurdeinfektsioonide korral
Uuringus osalenud täielikult vaktsineeritud inimestele pakkusid mRNA vaktsiinid 91 protsendil juhtudest tõhusat kaitset, vahendab Medical Xpress.
Kuid neil, kes said vaktsineerimisest hoolimata Covid-19, tekkisid kergemad sümptomid, mis kestsid ka võrreldes vaktsineerimata inimestega lühemat aega, teatasid teadlased meditsiinisajakirjas New England Journal of Medicine.
Samuti oli vaktsineeritud inimestel, kes said Covid-19, nakatumise ajal 40 protsenti madalam viiruskoormus ehk viiruse hulk kehas kui vaktsineerimata inimestel.
«Kui vaktsineeritud oli ka vaid osaliselt, esines viirust vähem ja lühema aja jooksul kui vaktsineerimata inimestel, mis tähendab, et väiksem on tõenäosus anda viirust kellelegi teisele,» ütles dr Jefferey Burgess, Arizona ülikooli rahvatervise kolledž teadusdekaan.
Baltimore'is asuva Johns Hopkinsi tervisekaitsekeskuse vanemteaduri dr Amesh Adalja sõnul peaksid leiud andma inimestele Covid-19 vaktsiinide suhtes palju kindlust. «Kui ilmnevad väga haruldased läbimurdeinfektsioonid, ei ole need tegelikult kliiniliselt kõnekad, kuna nende raskus ja nakkuslikkus on oluliselt vähenenud – isegi mitte täielikult vaktsineeritud isikutel.»
Uuringus osales 3975 tervishoiutöötajat, kes olid saanud eelisjärjekorras mRNA vaktsiini. Osalejate hulgas oli 3179 täiskasvanut, kes olid saanud ühe või kaks doosi, ning 796 vaktsineerimata inimest.
Teadlased jälgisid kõiki neid inimesi detsembri keskpaigast aprilli keskpaigani, et teha kindlaks, kui hästi Pfizeri ja Moderna vaktsiinid toimivad.
Kogu rühmast sai Covid-19 156 vaktsineerimata inimest, võrreldes ainult viie täielikult vaktsineeritud ja 11 osaliselt vaktsineeritud inimesega.
Kaks annust andsid 91 protsendise kaitse ja isegi ainult üks annus andis 81 protsendil juhtudest kaitse, arvutasid teadlased.
Kui vaktsineeritud inimene nakatus Covid-19ga, kogesid nad 58 protsenti väiksema tõenäosusega palavikku või külmavärinaid.
Selle asemel olid neil tavaliselt külmetushaiguse sümptomid (näiteks nuuskamine), nad veetsid voodis keskmiselt kaks päeva vähem ja haiguse üldine pikkus oli kuus päeva lühem kui vaktsineerimisest hoidunud inimestel.
Uuring toimus enne delta tüve tulekut, mis on kergemini leviv kui Covid-19 alfa tüvi, märkis Feinbergi meditsiinikoolis laste nakkushaigustele spetsialiseerunud professor dr Tina Tan.
Professor Burgess ei osanud öelda, kuidas mõjutab uus tüvi uuringus ilmnenud tõhusat kaitset.
«Ma olen veidi kõhklev, sest delta variandi kohta õpime alles,» sõnas Burgess. «Võin öelda, et selle põhjal, mida olen teistes uuringutes näinud, kaitsevad delta variandi vastu vaktsiinide kaks annust.»
Vanemteadur Adalja on veelgi lootusrikkam. «Ma ei usu, et delta variant tekitab vaktsiineeritutele probleeme ja neil, kellel vaktsineerimise järgselt tekivad haruldased läbimurdelised infektsioonid, on tõenäoliselt kliiniliselt ebaoluline haigus, mis pole nakkav,» ütles Adalja.