Mida kujutab endast uus koroonaviiruse tüvi Lambda?

Peruu haigla Covid osakond juuni lõpus. Foto: Guadalupe Pardo/Scanpix

Euronewsi andmetel on Lambda koroonaviiruse tüvi, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) viimati huvipakkuvaks märkis, levimas jõudsalt Lõuna-Ameerika riikides ja tuvastatud ka Ühendkuningriigis.

Variant, tuntud ka kui C.37, avastati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel Peruus esmakordselt 2020. aasta augustis. 14. juunil märkis agentuur C.37 ülemaailmseks «huvipakkuvaks variandiks» (VOI) ja nimetas selle Lambdaks.

VOI tähendab, et tüve esineb kogukondades üha enam ja sellel on mutatsioone, millel on eeldatavasti teatud mõju viiruse omadustele, näiteks suurenenud ülekanduvus. Seevastu kasutavad ametnikud mõistet «murettekitav variant» (VOC), kui usaldusväärsed andmed näitavad, et selle variandi ülekandevõime on suurenenud — mida on nähtud Delta variandi puhul — või sel on muud murettekitavad omadused.

Live Science andmeil on Lambda siiani tuvastatud 29 riigis – Lõuna-Ameerika riikides on leviku tase kõrge. WHO andmetel on Lambda variant moodustanud viimastel kuudel 81 protsenti Peruu Covid-19 juhtumitest, mille puhul uuriti viiruse geneetilist järjestust. Tšiilis avastati variant umbes kolmandikul juhtudest, teatas WHO.

Viimati ilmus tüvi Ühendkuningriigis. 25. juunil teatasid Inglismaa rahvatervise ametnikud kuuest Lambda juhtumist, mis olid kõik seotud ülemerereisidega.

Teadurid ja ametnikud jälgivad Lambda tüve, kuna sellel on mitmeid mutatsioone, mis võivad selle levikut soodustada. Tüvel on seitse mutatsiooni viiruse «naastvalgus» võrreldes Hiinas Wuhanis avastatud SARS-CoV-2 algse tüvega.

Mõni neist mutatsioonidest võib WHO andmetel suurendada viiruse ülekanduvust või vähendada teatud antikehade võimet viirust neutraliseerida. Näiteks on Lambdal mutatsioon F490S, mis asub piikvalgu retseptorit siduvas domeenis, kus viirus kõigepealt kinnitub inimese rakkudele. Ajakirja Genomics juulinumbris avaldatud uuringus hinnati F490S tõenäoliseks «põgenemismutatsiooniks», mis võib muuta viiruse nii nakkavamaks kui ka häirida vaktsiiniga loodud antikehade võimet varianti ära tunda.

Sellegipoolest on need mõjud praegu teoreetilised. «Praegu pole tõendeid selle kohta, et see variant põhjustaks raskemat haigust või muudaks praegu kasutusel olevad vaktsiinid vähem tõhusaks,» vahendasid inglise terviseametnikud. Vaja on rohkem uuringuid, et näha, kas need mutatsioonid tõesti mõjutavad viiruse käitumist.

New Yorgi ülikooli Grossmani meditsiinikooli 3. juulil avaldatud uuring, mis pole veel eksperdihinnangut saanud, näitas, et vaktsiinid toimivad Lambda tüve vastu.