Teadlased avastasid kehas uue koha, kus koroonaviirus paljuneb

Süljenäärmed mängivad viiruse elutsüklis rolli. Foto: Shutterstock

Brasiilias avastasid São Paulo ülikooli meditsiinikooli teadlased, et SARS-CoV-2 paljuneb süljenäärmetes.

Ülikooli haiglakompleksis Covid-19 tüsistustesse surnud patsientidele minimaalselt invasiivse lahkamise protseduuri käigus saadud kolme tüüpi süljenäärme proovide analüüs näitas, et sülje tootmiseks ja eritamiseks spetsialiseerunud koed toimivad koroonaviiruse reservuaaridena.

Uuring ilmus teadusajakirjas Pathology.

Teadlaste sõnul aitab avastus selgitada, miks viirust süljes nii palju leidub, ning on võimaldanud teadlastel välja töötada süljepõhised diagnostilised testid Covid-19 jaoks.

«See on esimene aruanne hingamisteede viiruse suutlikkusest nakatada süljenäärmeid ja seal paljuneda. Siiani arvati, et ainult väga levinud haigusi põhjustavad viirused, nagu herpes, kasutavad süljenäärmeid reservuaaridena. Avastus võib aidata selgitada, miks SARS-CoV -2 on nii nakkav,» ütles dr Bruno Fernandes Matuck, uuringu peamine autor Medical Xpressis.

Sama rühma varasem uuring näitas juba SARS-CoV-2 RNA olemasolu Covid-19 tõttu surnud patsientide igemekoes.

Kuna SARS-CoV-2 on teiste hingamisteede viirustega võrreldes väga nakkav, püstitasid nad hüpoteesi, et see võib paljuneda süljenäärmete rakkudes ja seeläbi esineda süljes, puutumata kokku nina ja kopsu sekretsioonidega. Varasemad uuringud tuvastasid süljenäärmete kanalites ACE2 retseptorid. SARS-CoV-2 piikvalk seondub rakkudesse tungimiseks ja nakatamiseks ACE2ga. Hiljuti on teised uurimisrühmad loomadega läbi viinud uuringud, mis näitavad, et SARS-CoV-2 sihtmärkideks on lisaks ACE2le ka muud retseptorid, näiteks transmembraanne seriinproteaas 2 (TMPRSS2) ja furiin, mis mõlemad esinevad süljenäärmetes.

Selle hüpoteesi kontrollimiseks inimestel tehti ultraheli abil juhitud lahangud 24 patsiendile, kes surid Covid-19 tõttu ja kelle keskmine vanus oli 53 eluaastat.

Koeproovidele tehti molekulaarne analüüs (RT-PCR), mille käigus tuvastati viiruse olemasolu enam kui kahes kolmandikus. Immunohistokeemia – mille korral antikehad seonduvad koeproovis oleva antigeeniga, värv aktiveerub ja antigeeni saab seejärel mikroskoobi all näha – demonstreeris ka viiruse olemasolu koes. Lõpuks tuvastati elektronmikroskoobi abil mitte ainult viiruse olemasolu, vaid ka selle paljunemine rakkudes ja organelli tüüp, mida viirus selleks kasutab.

«Me täheldasime mitmeid süljenäärme rakkudesse koondunud viirusi, mis näitasid, et nad seal paljunevad. Viirus ei olnud neis rakkudes passiivselt,» rääkis Matuck.

Suu — otsetee kehasse sisenemiseks?

Teadlased kavatsevad nüüd uurida, kas suu võib olla SARS-CoV-2 otsene sisenemispunkt, arvestades, et ACE2 ja TMPRSS2 leidub õõnsuse erinevates osades, samuti igemekoes ja suu limaskestas. Lisaks on suu kontaktpindala suurem kui ninaõõnes, mida peetakse laialdaselt viiruse peamiseks kehasse jõudmise viisiks.

«Suu võib olla elujõuline keskkond viiruse otse kehasse sisenemiseks,» ütles Matuck.

Teiseks on plaanis välja selgitada, kas vanemate inimeste suus on rohkem ACE2 retseptoreid kui noorematel, arvestades süljenäärmete vähenemist vanusega. Sellest hoolimata leidsid teadlased kõrge viiruskoormuse isegi vanematel patsientidel, kellel on süljenäärmeid vähem.

«Nendel patsientidel ei olnud peaaegu üldse süljenäärmete kudet, peaaegu ainult rasvkude. Sellegi poolest oli viiruskoormus suhteliselt kõrge,» sõnas Matuck.