/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/23/13870997t1h0ca1.jpg)
Kui maailm läbis verstaposti, milleks on neli miljonit Covid-19 surmajuhtumit, ja viiruse uued tüved tekitavad vaktsineerimata kogukondades kaose, jätkub arutelu SARS-CoV-2 päritolu üle, vahendab Science Alert.
Tippteadlased avaldasid uue ülevaate koroonaviiruse päritolu kohta (3)
Nüüd on rühm teadlasi – sealhulgas maailma juhtivad viroloogid ja Nobeli preemia laureaat – jõudnud teaduslikku tõendusmaterjali kriitiliselt hinnates järeldusele, et praegu pole tõendeid, et Covid-19 põhjustav koroonaviirus hakkas levima laborist. Ülevaade avaldati teadusinfo portaalis Zenodo.
«Meie praeguste andmete hoolikas ja kriitiline analüüs ei pakkunud tõendeid teooria kohta, et SARS-CoV-2 pärineb laborist,» ütleb viroloog ja juhtivautor Edward Holmes, kes enne pandeemiat uuris Ebola puhanguid põhjustanud viirusi.
Teades, et laborileket ei saa täielikult välistada, võtab rühm kokku tõendid SARS-CoV-2 loomuliku päritolu kohta ja väidab, et inimtegevus, näiteks metsade hävitamine ja metsloomakaubandus, on meid viinud korduvalt kokkupõrkekursusele viirustega.
Nad hoiatavad ka, et keskendumine väga ebatõenäolisele laboratoorsele päritolule hajutab tähelepanu olulisematest teaduslikest ülesannetest, näiteks SARS-CoV-2 loomsete allikate uurimine või järgmiseks pandeemiaks ettevalmistamine – nagu oleksime pidanud valmistuma juba praeguseks.
«Praegune eelprint annab värskendavalt selge ja põhjendatud kirjelduse viroloogilistest sündmustest, mis on toimunud pandeemilise viiruse tekkimisel,» ütleb Francis Cricki instituudist viroloog Jonathan Stoye, kes ülevaate koostamises ei osalenud.
SARS-CoV-2 loomse päritolu kasuks rääkivateks tõenditeks on, et koroonaviirused leiavad nahkhiirtel ja pangoliinidel ehk soomusloomadel, ning inimestel on nende loomadega kokkupuude.
Kui keegi laboris viiruse kunstlikult konstrueerinuks, oleks SARS-CoV-2 järjestuses selle protsessi geneetilised markerid — mida ei ole leitud.
«(Ülevaade) viitab viiruse looduslikule päritolule, millele järgneb pidev kohanemine inimestega,» ütleb Stoye.
«Peamine allikas oleks nakatunud töötaja, kes võis selle pärast laboris nakatumist koju viia,» ütleb Austraalias asuva Kirby instituudi viroloog Stuart Turville. «Kuid seda ei dokumenteerita ühegi varajase indeksjuhtumi korral.»
«Ükski uurimisreis ei anna kõiki vastuseid,» ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus tänavu märtsis, kui WHO avaldas oma esimese aruande, milles kirjeldati üksikasjalikult SARS-CoV-2 päritolu põhjalikku uurimist.
Üldiselt nõustuvad eksperdid, et kõige tõenäolisem stsenaarium on see, et viirus levis metsloomadele, edasi inimestele ja arenes seejärel loomulikult, et kohaneda oma uusima peremehega.
Austraalia Flindersi ülikoolist pärit immunoloog Nikolai Petrovsky pole aga nii kindel, öeldes, et uus analüüs pakub «minimaalselt kindlaid tõendeid» ja järeldusi.
«Seniste tegelike teadmiste põhjal ei saa kumbagi võimalust ei tõestada ega kindlalt ümber lükata,» ütleb ta.
Teised eksperdid toetavad ülevaadet ja selle tulemusi rohkem. Cambridge'i ülikooli nakkushaiguste epidemioloog James Wood ütleb: «Nad kaalusid võimalust, mis eranditult püsib sedalaadi retrospektiivsete uurimiste juures, ning märkisid, et laboriõnnetusi ei saa täielikult välistada, kuid et see on ebatõenäoline võrreldes inimeste ja loomade kokkupuutest lähtuva päritolu võimalusega.»
«Kõigil varasematel inimese koroonaviirustel on zoonootiline päritolu, nagu valdaval enamikul inimeste viirustest,» kirjutavad teadlased ülevaates.