GRAAFIK ⟩ Eesti tõusis koroonaohu süsteemis aste kõrgemale

Valgusfoor. Foto: Sander Ilvest

Eestis jaanipäeva eel rohelisele ehk madalale tasemele langenud koroonaviiruse leviku risk tõusis taas kollasele ehk keskmisele tasemele.

Kollane ohutase tähendab, et kogukonnas on nakkuskolded, kuid nakkus ei ole laialt levinud. Eeskätt on sellel riskitasemel oluline vältida riskirühmade nakatumist. Samuti tasub kõigil, kes pole seda veel teinud, end vaktsineerimisega viiruse eest kaitsta.

Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse tingimustes. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.

Riskitaseme hindamisel arvestatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu. Lisaks võetakse arvesse positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate Covid-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest. 

Ühiskonnaelu korraldamise kava kohaselt on mõõdikute näiduvahemikud ligikaudsed ega too automaatselt kaasa kindlaid piiravaid või toetavaid meetmeid. Mõõdikud ja nende näiduvahemikud vaadatakse valge raamatu kohaselt üle regulaarselt, arvestades epidemioloogilist olukorda ja vaktsineerimise edenemist.