VIDEO JA BLOGI ⟩ Koroonaviiruse levikust ja vaktsineerimistempost räägivad Seer, Joller ja Sepp

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonnajuhataja Hanna Sepp. Foto: Eero Vabamägi

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp, Covid-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Karmen Joller räägivad vaktsineerimisest ja koroonaviiruse levikust. 

«Augusti lõpus võib 14 päeva haigestumine 100 000 elaniku kohta olla 100 ja kooliajaks juba 200,» lausus Hanna Sepp. 

Tema sõnul on praegu haigestumine kasvanud pea kõigis maakondades. «Suurim haigestumise kasv oli Jõgeva,- Lääne- ja Pärnumaal. Enim on nakatunuid 20-40-aastaste hulgas,» ütles Sepp.

«Eelmine nädal oli 75 sissetoodud juhtu - enim Venemaalt ja Soomest ning domineerib delta-tüvi, mille osakaal on 92 protsenti,» märkis Sepp.

«Haigestumine on oluliselt kasvanud ja suur roll selles on delta tüvel. Kasv jätkub ka järgnevatel nädalatel,» tõdes ta. «Oluline on, et lähikontaktsed ja haiged püsiksid kodus ja igaüks oleks vaktsineeritud,» ütles Sepp.

Covid-19 vastu vaktsineerimise võimalusi tuleb juurde ning vaktsineerimine läheb inimestele aina lähemale. Ent lõpliku sammu enda vaktsineerimiseks peab tegema iga inimene, kes hoolib enda tervisest ja soovib Eesti elu hoida avatuna.

«Me jookseme ajaga võidu ning peame tempot tõstma – maratonist on alles jäänud lõpusprint, kuid minna on veel liiga palju kilomeetreid,» ütles Covid-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer.

Vaktsineerimise võimalused suurenevad jätkuvalt ja eesmärk on teha kaitsesüsti saamine inimestele mugavamaks. Sellest nädalast saab vaktsineerida kaheksas apteegis ning lähinädalatel laieneb see enam kui 40 apteeki üheksas maakonnas.

Samuti on ka oma nimistu väliselt vaktsineerimas aina enam perearstikeskusi. Üle Eesti toimub kümneid üritusi või vaktsineerimisaktsioone ja iga päev peatub väikese hõlmatusega kohtades vaktsineerimisbuss. Samuti jätkavad tööd vaktsineerimiskeskused, kaitsesüsti saab teha maakonnahaiglates ja paljudes eratervishoiuasutustes.

Inimesi kutsutakse vaktsineerima ka SMS-ide ja e-kirjadega, koostöös kohalike omavalitsustega toimuvad ka otsepostitused. Infot vaktsineerimisvõimaluste kohta saab telefonilt 1247 ja veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

«Viimane samm – ehk otsus end vaktsineerida ja selle järel ka kaitsesüstile järele minna – tuleb siiski teha igal inimesel endal,» rõhutas Seer. «Iga inimese ukse taha süstlaga meditsiiniõde ei jõua.»

Inimesed, kes põdesid Covid-19 haigust sellel kevadel või veelgi varem, peaksid nüüd samuti ennast vaktsineerida laskma. Läbipõdenud saavad ühe kaitsesüsti ning parim aeg selleks on 4-6 kuud pärast tervenemist.

Neil, kellel saab vaktsineerimisest mööda pool aastat, ei ole vaja muretseda, sest uuringute põhjal kestab vaktsineerimiskuuri toime vähemalt aasta. Seega revaktsineerimisi veel ei korraldata.

Samuti kehtib vähemalt ühe aasta EL-i vaktsineerimise digitõend, mis võimaldab lihtsamalt reisida ja ilma testimata ka Eestis paljude ürituste külastamist.

Kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad tõhusalt raske haigestumise vastu ja vähendavad ka viiruse levikut. Ühedoosilist Jansseni vaktsiini kasutatakse peamiselt sellistes olukordades, kus inimeste tagasikutsumine teise doosi järele on keerulisem. Kahedoosiliste mRNA vaktsiinide korral tuleb teine kaitsesüst Moderna puhul teha neli nädalat ja Pfizeri puhul kuus nädalat pärast esimest doosi. Täiskaitse saavutatakse kaks nädalat pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 605 839 inimest ja vaktsineerimine lõpetatud 528 226 inimesel. Vähemalt ühe doosi on saanud 54,8 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 eluaastat ja enam on vaktsineeritud 68,4 protsenti.

Vaktsineerima oodatakse inimesi alates 12. eluaastast ja see on tasuta kõigile Eesti elanikele, ka neile, kellel ei ole kehtivat ravikindlustust. Lisainfot saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ning riigi infotelefonilt 1247.