/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/30/13956242t1h8744.jpg)
- Täielikult vaktsineeritutest on 700 inimest uuesti nakatunud
- Keskmiselt 80 protsenti nakatunutest on vaktsineerimata
- Delta tüve veavad laiali vaktsineerimata 20-40-aastased
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar rääkis Postimehele, et üle 80 protsendi nakatunutest ei ole vaktsineeritud ning üle 90 protsendi haiglasse sattujatest ei ole kaitsepoogitud, seega koroonavaktsiin täidab oma eesmärki.
Endiselt nakatuvad vaktsineerimata noored ning Lutsari sõnul on see päeviti erinev: ühel päeval on 20–40-aastased ja teisel 15–40-aastased. «Siiani on haiglas ikka vanemad vaktsineerimata inimesed,» lausus Lutsar.
Terviseamet toonitas Postimehele, et ükski kasutavatest vaktsiinidest ei ole 100 protsenti efektiivne. «Nii Pfizer/BioNTechi kui ka Moderna vaktsiin osutusid kliinilistes katsetes 93–95 protsendi ulatuses tõhusaiks. See tähendab, et üks kahekümnest vaktsiini saanud inimesest võib süstist hoolimata jääda kaitseta, nakatuda ja levitada haigust teistele,» selgitas terviseameti meedianõunik Kirsi Pruudel.
Täisvaktsineeritutest on 700 inimest uuesti nakatunud
Küsimus on efektiivsuse protsentides, kuid see arv ei anna terviseameti hinnangul alati adekvaatset pilti. «Kui tuua võrdluseks gripivaktsiinid, ulatub nende efektiivsus 60 protsendini. Aga koroonavaktsiinide puhul oleme justkui harjunud ideaalse kaitstusega, sest mRNA vaktsiinide efektiivsus ulatub isegi üle 90 protsendi. Unustatakse ära, et tegelikult annab ühiskonnas tugeva efekti ka palju madalam efektiivsus,» rääkis ta.
Seega kaitsevad Covid-19 vaktsiinid inimest raske põdemise eest, kuid ei hoia täielikult ära nakatumist ega viiruse edasiandmist teistele. Ka pärast vaktsineerimist võib inimene enese teadmata Covid-19 nakkuse saada ja seda levitada.
«Seda tõestab ka meie reaalsus: terviseameti andmetel on Eestis tänaseks enam kui 700 inimest, kes on maksimaalse kaitse saavutamise järel haigestunud Covid-19sse,» märkis ta.
Tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud 644 957 inimesele, kellest 78 265 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 566 692 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Ent vaktsineerimine on terviseameti hinnangul ainus toimiv lahendus Covid-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde tagasipöördumiseks.
«Lisaks juhin tähelepanu sellele, et meil ei ole ülevaadet sellest, kui palju vaktsineeritud inimestest on kokku puutunud mõne viiruskandjaga,» täiendas Pruudel ja lisas, et seepärast ei saa öelda, et arvutatud protsent näitaks seda, et vaktsiinid ei kaitse inimesi.
Eraldi tuleb suhtuda Delta tüve levikusse. «Kasutusel vaktsiinid ei pruugi olla Delta tüve vastu nii efektiivsed. Üldjuhul on siiski vaktsineeritud inimese haiguse kulg kergem,» selgitas Pruudel.
Pärast maksimaalse kaitse saavutamist on nakatunud eelmise esmaspäeva seisuga 777 inimest. Praeguseks on protsentuaalselt jagunenud umbes nii: 80 protsenti on vaktsineerimata, 15 protsenti saavutanud maksimaalse kaitse ja 5 protsenti pooliku vaktsineerimisega.
Kolmas doos ei ole vajalik
Möödunud nädalal teatas riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et kolmanda kaitsesüsti kohta pole piisavalt teaduspõhiseid andmeid Covid-19 vastase revaktsineerimine vajaduse, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Lutsar selgitas, et siin on vaja vaadata väge täpselt: kellele, millal ja miks.
«Päris ilma uuringuteta ei saa otsustada. Praegu teevad inglased uuringut, Norras on uuringud pooleli ning ka Türgi teeb midagi,» selgitas Lutsar. «Me veel ei tea, millised on kolmandate dooside korral kõrvalnähud ja kas see üldse aitab antikehasid tõsta. Lisaks on vaja teada, millal pärast täisvaktsineeritust kolmandat doosi süstida,» kirjeldas Lutsar ja lisas, et seda maailmas veel ei teata.