Lutsar: päevakorral on ka kolmanda doosi manustamise vajadus

Irja Lutsari sõnul tuleb uueks laineks valmistuda. Foto: Remo Tõnismäe

Meditsiinilise mikrobioloogia professor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar kirjutab ühismeedias, et kuna vaktsiinid pole ideaalsed ja immuunvastus ajas väheneb, on päevakorral ka kolmanda doosi manustamise vajadus. Küll aga on vaktsiinid selgelt abiks raskete haigusjuhtude vältimisel. 

Lutsar viitab mitmele uuringule, mille järgi tõstab kolmas vaktsiinidoos nii algse (Wuhani tõve) kui ka uute viiruse variantide vastu suunatud antikehade hulka: «Võimalik, et kolmedoosiline režiim annab tugevama kaitse ja pikaajalisema immuunkaitse kui kahel süstil põhinev skeem,» selgitas Lutsar.

«Viiruse ringluse täielik elimineerimine praeguste vaktsiinide või kasutatavate skeemidega võimalik pole,» põhjendas ta. 

Tüved arenesid juba enne vaktsiine

Lutsari sõnul on oluline märkida, et seni on kõik muret tekitavad SARS-CoV-2 tüved on tekkinud enne vaktsiinide kasutusele tulekut. «Kui me peaksime vajama uusi vaktsiine, mis ka uute (praegu veel mitte tuntud ja võimalik, et mitte-olemasolevate) tüvede eest efektiivselt kaitseks, on oluline et nende väljatöötamiseks ja katsetamiseks jääks piisavalt aega,» selgitas professor, lisades, et seda võimaldab praeguste vaktsiinide võimalikult laialdane kasutamine.

Küll aga viitas Lutsar, et kliiniliste uuringute põhjal on vaktsiinidest seni igati kasu olnud, kuna suremus, nakatumine ja vajadus haiglaravi järele on vähenenud. «Revaktsineerimise eesmärgiks oleks ennekõike raske haigestumise vähendamine isikutel, kellel immuunsuse teke on problemaatiline,» lisas Lutsar. 

Raske haiguse vältimise seisukohalt revaktsineerimine kogu elanikkonnale praegu vajalik siiski pole, leiab teadusnõukoja juht. Tema sõnul on pigem oluline fokusseerida esimeste ja teiste dooside võimalikult kiirele manustamisele eriti neile, kes raskest haigusest ohustatud on. «Kas ja kuidas olukord talvisel/kevadisel viiruste hooajal muutub pole võimalik täpselt öelda. Küll aga võib kindlalt väita, et revaktsineerimise (võimalik) vajadus pole kindlasti «algusesse tagasi pöördumine»,» kirjutas Lutsar.

See, et koroonastatistikas kajastuvad nakatunutena ka kahe doosiga vaktsineeritud inimesed, on Lutsari sõnul tingitud pigem sellest, et vaktsiin ei taga sajaprotsendilist kaitset. 

Vaktsineerimine olemasolevate vaktsiinidega on siiski esmatähtis: kõik juulis ning augustis intensiivravi vajanud Covid-19 haiged on vaktsineerimata, tõi Lutsar esile.