Terviseamet kehtestab tervishoius hädaolukorra

Pärnu haigla koroonapatsientide hulk on tõusuteel. Foto: Mailiis Ollino

Kui seni valitses Eestis vaid tervishoiualane hädaolukorra oht, otsustas terviseamet suureneva nakkusriski tõttu hädaolukorra tänasest ka kehtestada. See tähendab, et haiglad ja kiirabi valmistuvad suuremal hulgal koroonapatsiente vastu võtma. 

Ühtlasi hospitaliseeritakse hädaolukorras eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Plaaniline ravi esialgu veel häiritud ei ole, kuid selleks tuleb ameti teatel valmis olla.

Hädaolukorraga seoses kergitatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 20. augustist.

Teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisoleku taseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno sõnul ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid kahetsusväärsel kombel oleme tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada Covid-19 haigetele mõeldud voodikohti. «Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks,» selgitas Lanno.

Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. Vahepealsel ajal keskendusid tervishoiuasutused tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. «Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna,» põhjendas Lanno.

«Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada, et üle poole täisealisest elanikkonnast on vaktsineeritud ja terviseamet tunnustab kõiki neid, kes on juba pandeemiast tulenevat kodanikukohust täitnud,» lisas ta.

Sarnane olukord möödunud aastaga

Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord hetkel, kui haiglates viibis 63 Covid-19 patsienti. Tänase seisuga viibib haiglaravil sama palju patsiente, kellest intensiivravil on neli ja omakorda juhitaval hingamisel kolm inimest.

Haiglates on surnud kokku 1265 koroonapatsienti ja lõpetatud 8263 Covid-19 haigusjuhtumit 7893 inimesega. Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on nakatumisnäitaja R 1,2 ja Eesti 14-päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 223,6.

Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel kõrge. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 44,1 protsenti. Vähemalt üks kord vaktsineeritud täiskasvanute hõlmatus on 60,2 protsenti.

Nakkusolukord on Lanno sõnul Eestis ja lähiriikides väga kiirelt muutunud. «Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse Delta tüvi, mis levib eelnevalt domineeritud Alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset,» kirjeldas terviseameti peadirektor.

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse.

• tase 1 - rakendatakse kriisi ohu korral;

• tase 2 - rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

• tase 3 - rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Sel kevadel oli väga vähe puudu kolmanda taseme kehtestamisest, teatas terviseamet. «Kolmanda ohutaseme kasutuselevõtmise korral oleks Eesti jõudnud punkti, kus meditsiinisüsteem on võimeline pakkuma üksnes vältimatut abi, sest Covid-haigete mahud kasvanuks suuremaks, kui on tervishoiusüsteemi võimekus,» põhjendas amet teates.

Kolmanda taseme kehtestamise korral oleks piiratud plaanilist-, ambulatoorset- ning isegi erakorralist abi. See tähendanuks haigla ooteruumis raskete valikute tegemist, kus tagatakse vältimatu abi vaid neile, kes oleks abi edasilükkamine või selle andmata jätmise korral surnud või saanud püsiva tervisekahjustuse.

«Loodame, et Eestis ei teki kunagi olukorda, kus peame kehtestama kõrgeima ohutaseme,» ütles Lanno ohuolukorra taseme langetamise ajal.

Täna, mil Terviseameti peadirektor kehtestas senisest kõrgema ohutaseme, liigub tervishoiusüsteem augusti lõpus taas plaanilise ravi piiramise suunas. «Haiglate toimepidevuse häiritus teeb murelikuks. Kõik need inimesed, kes on vaktsineerimisotsust seni edasi lükanud, peaksid nüüd mõistma, et see aeg kindlasti käes,» sõnas Lanno. «Peame õppima koos viirusega hakkama saama ning peame arvestama, et lähiajal see kusagile ei kao,» lisas ta.