Joller: maski- ja vaktsiinivastased on ise ühed suurimad hirmutajad

Karmen Joller. Foto: Margus Johanson

«Ma ei saa absoluutselt aru, miks peetakse vaktsiine ohtlikuks. Mitte ühegi muu laialt kasutatava ravimi puhul pole nii ranget järelevalvet kui vaktsiinidel,» kirjutab perearst Karmen Joller sotsiaalmeedias.

Kõik uuringud praegu Eestis kasutatavate Covidi vastaste vaktsiinidega on olnud väga kvaliteetsed ja põhjalikud, nendib Joller. Tänaseks on Covidi vastaseid vaktsiine süstitud umbes 4,5 miljardit doosi (tuletage mulle meelde: kui palju on maailmas inimesi?). «Kui vaktsiinid põhjustaksid ohtlikke kõrvaltoimeid, näeksime üle maailma nende tulemusi — aga ei näe ju. Selle asemel näeme kõrge vaktsineeritusega riikides Covidisse suremuse drastilist langust isegi siis, kui nakatumine tõuseb,» ütleb Joller.

«Pigem näen oma kabinetis põhjendamatult ärahirmutatud inimesi. Naeruväärne on see, et maski- ja vaktsiinivastaste üks loosungeid on see, et hirmutamine tuleb lõpetada. Ometigi olete te ise ühed suurimad hirmutajad!»

Jolleri sõnul on enamikul vaktsiinidest, sealhulgas ka meil kasutatavatel Covidi vastastel vaktsiinidel kaks peamist absoluutset, see tähendab ajas muutumatut ja kindlat vastunäidustust:

1. Eluohtlik allergiline reaktsioon (anafülaksia) täpselt samale vaktsiinile. See eeldab, et inimene on anafülaksiat põhjustanud ainega juba kokku puutunud, näiteks sama või sarnase koostisega vaktsiini juba saanud.

Kui anafülaksia tekib, tekib see väga kiiresti, minutite jooksul — seepärast palutaksegi inimestel 15 minutit oodata. Anafülaksia on täielikult ravitav ja ravi toimib kiiresti.

Sellisele inimesele võib tavaliselt teha teist vaktsiini sama haiguse vastu — aga selle otsuse peab inimene tegema koos meedikuga.

2. Inimesel on tervis nii halb, et palavik 38 (sage kõrvaltoime, aga seda ei pruugi paljudel sellest hoolimata esineda) võib talle ohtlik olla, või on inimene nii haige, et tal pole elulootust rohkem kui mõned nädalad — siis pole vaktsiini mõtet teha, sest ta ei saa sellest kasu.

Suhteliseks vastunäidustuseks on olukorrad, kus inimese immuunsüsteem on ravimitega alla surutud või haiguse tõttu nõrgestatud, samuti inimesed, kellel on äge, kõrge palavikuga kulgev haigus. Kerge köha-nohu või väike palavik vaktsiinile vastunäidustus ei ole, aga praegusel ajal haigusnähtudega teiste inimeste sekka tulla ei tohi, selgitab perearst.

«Kroonilise haigusega inimesele tuleb kindlasti vaktsiini teha, sest ta on rohkem ohustatud ka Covidi poolt — reegel on see, et mida kehvem on inimese tervis, seda olulisem on, et ta vaktsiini saaks. Tuleb lihtsalt arvestada, et vaktsiin ei pruugi talle täielikku kaitset anda ja seetõttu on eriti oluline, et kõik teised inimesed tema ümber oleksid vaktsineeritud.»

Joller soovitab olla väga kriitiline selle suhtes, millist infot usaldada. «Vaadake info algse edastaja haridust, töökogemust, seda, kas ta ka praegu töötab. Või on ehk juba 10 aastat oma valdkonnast eemal?

Oluline on ka see, et see inimene on kolleegide seas tunnustatud.

Väga tähtis on vaadata info tekkimise kuupäeva. Praegu, pandeemia ajal vananeb info ülikiiresti, mõnikord lausa päevadega.»