Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Vaktsineeritud lastest on kaks vajanud arstiabi

Vaktsineerimine Lasnamäel. FOTO: Qvalitas

Ühe annuse koroonaviiruse vaktsiini on Eestis saanud üle 25 000 alaealise. Nende seas vajas ravimiameti teatel arstiabi kaks last ja mõlemal juhul oli tegu allergilise reaktsiooniga. Ühtlasi selgitab amet, et vaktsiinid ei mõjuta ka laste saamist. 

Ravimiametile on Covid-19 vaktsiini kõrvaltoimetest lastel teatatud 15 juhul. «Kõrvaltoimed on olnud tavapärased. Tõsiseid, mis vajasid arstiabi, on olnud kaks,» lausus Postimehele ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

Kõnealuse kahe juhtumi puhul kirjeldati allergilist reaktsiooni. 13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon vahetult pärast vaktsineerimist (esimene annus). Ta vajas tavapärast ravi ja paranes. «See näitab, kui oluline on jääda pärast vaktsineerimist veel kohale. Tõsine allergiline reaktsioon vajab alati ravi,» toonitas Uusküla.

Teine allergiline reaktsioon ilmnes 14-aastasel tüdrukul 48 tundi pärast vaktsineerimist (esimene annus), tal lõi välja laialdane urtikaaria (nõgestõbi), mis vajas ravi. Tüdruk paranes.

Teada on ka üks kõrvaltoime juhtum AstraZeneca tõttu. Uusküla toonitab, et alla 18-aastastele AstraZeneca vaktsiini süstida ei tohi. Ravimiametile teadaolevalt oli AstraZeneca pookimine osaliselt vanema soov, et saada laps välismaale õppima. «Tervishoiutöötaja oleks võinud ise valida teise vaktsiini või loobuda,» lausus Uusküla.

Kas vaktsiin mõjutab viljakust?

«Koroonavaktsiinid ei mõjuta laste saamist tulevikus ega mõjuta raseduse kulgu,» rääkis Uusküla. Ametil on teadmine loomuuringutest, kliinilistes uuringutes juhuslikult osalenud rasedate ja noorte kohta ning ka turustamise ajal kogutud andmete kohta.

Pfizeri uuringud tehti rottidega - emasetele rottidele manustati lihasesse Comirnatyt enne paaritumist ja tiinuse ajal (inimesele mõeldud neli täisannust, mille tagajärjel on kontsentratsioonid rottidel kehakaalu erinevuste tõttu suhteliselt suuremad; annused manustati ajavahemikus alates 21. päevast enne paaritumist kuni 20. tiinuspäevani).

SARS-CoV-2 neutraliseerivad antikehareaktsioonid tekkisid nii emasloomadel (ajavahemikus alates enne paaritumist kuni uuringu lõpuni 21. postnataalsel päeval) kui ka loodetel ja järglastel. «Vaktsiiniga seotud toimeid emasloomade viljakusele, tiinusele ega embrüofetaalsele/järglaste arengule ei olnud,» rõhutas Uusküla.

Moderna vaktsiini uuringutes manustati emastele rottidele lihasesse neli 0,2 ml vaktsiiniannust, mis sisaldasid ühe Spikevaxi inimannusega samas koguses mRNA-d (100 mcg) ja muid koostisaineid. «Emaste rottide fertiilsuse, tiinuse, embrüo-loote või järglaste arengu ja sünnijärgse arengu puhul vaktsiiniga seotud kahjulikke kõrvaltoimeid ei täheldatud,» ütles Uusküla.

«Kuigi kliinilistesse uuringutesse teadlikult rasedaid ei kaasatud, osales neid siiski seal juhuslikult, nii vaktsiini kui platseebogrupis – mingit erinevust ei ilmnenud,» lisas ta.

Tagasi üles
Back