/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/08/18/13998657t1h144f.jpg)
Koroona-aastal oli tööelussuurimad kaotajad 35-54 aastased töötajad, kellest enam kui 70% puutus kokku tööst põhjustatud stressiga, selgub Seesam kindlustuse äsjasest uuringust.
Koroona-aastal kannatas üle 70 protsendi töötajatest tööstressi käes
«Tööstressiga kaasnenud pidev väsimustunne, negatiivne meelestatus ja keskendumisraskused on aga veel jäämäe tipp,» sõnab Seesami turundusjuht Tiia Prööm.
«Meie tööheaolu uuringu tulemustest joonistub välja väga selge profiil kõige kurnatumast töötajast. Suurima tõenäosusega on ta parimas tööeas firma võtmeisik – juht või ettevõtja –, kes elab mõnes Eesti suuremas linnas. Need on positsioonid, kuhu kriisi tippajal koondus vastutus võtta vastu kiireid ja keerulisi otsuseid,» selgitab Prööm.
Töötajad suures stressis
35-54-aastaste vanusegruppi kuulunud vastajate sõnul ilmutab tööstress end peamiselt pidevas väsimustundes, aga ka negatiivses meeleolus ja keskendumisraskustes.
«Äärmuslikematel juhtudel toodi koguni välja, et tööstressist tingituna välditi klientide või kolleegidega suhtlemist ega tahetud hommikuti tööd alustada,» ütles Prööm. «See on märk väga tõsisest stressiseisundist.»
Pea iga kümnes töötaja ei pööra stressiilmingutele tähelepanu, sest on juba leppinud, et see on vastutusrikka töö lahutamatu osa.
Tendents on seda enam murettekitav, et iga kümnes 35-44-aastane ei tee stressi leevendamiseks mitte midagi, sest ei oska kuskilt alustada. Pea sama palju leidub neid, kes ei pööra stressiilmingutele tähelepanu, sest on juba leppinud, et see on vastutusrikka töö lahutamatu osa.
Võrreldes teiste vanusegruppidega leidus nii 35-44- kui ka 45-54-aastaste seas poole rohkem inimesi, kes kasutavad stressi leevendamiseks rahustava või uinumist soodustava toimega toidulisandeid.
Tööandjad saavad toeks olla
Pröömi sõnul selgub uuringust, et hädas töötajatel on ka ettepanekuid, kuidas tööandja saaks neile rohkem toeks olla.
Kõige kurnatumate töötajate vanusegruppi kuuluvad inimesed tõid peamiselt välja, et ootaksid tööandjalt oma tervise toetamiseks spordikulude kompenseerimist ning tervisekindlustust, mis võimaldab näiteks kiiremini eraarstile saada ning annab parema ligipääsu taastusraviteenustele ja ennetavatele tervisekontrollidele.
Ligi viiendik selles vanusegrupis inimesi oleks tänulik, kui saaksid töötada madalama osakoormusega, umbes sama paljud tähtsustasid juhtkonna valmisolekut tervislikel teemadel rääkida ning emotsionaalselt toeks olla. «Alati ei olegi raha kõige tähtsam, inimesed tahavad olla märgatud ja tunda, et neist ja nende tervisest hoolitakse,» leiab Prööm.