Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon ei näe kolmandate dooside jaoks veel vajadust

Covid-19 vastu vaktsineerimine Koidula koolis. FOTO: Jüri Looring/SCANPIX

24. augustil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon ei näe praegu veel tõhustusdooside tegemiseks vajadust, kuid lisanduvaid andmeid haiglaravi vajaduse, vaktsineeritute haigestumise ja kolmanda vaktsiinidoosi mõju kohta jälgitakse pidevalt. 

Komisjoni hinnangul tuleb raskete Covid-19 haigusjuhtude ja seeläbi tervishoiusüsteemi ülekoormuse ennetamiseks keskenduda jätkuvalt veel vaktsineerimata inimeste vaktsineerimisele, kirjutab sotsiaalministeerium. 

«Ekspertkomisjon leidis üksmeelselt, et praegu peame keskenduma ennekõike veel vaktsineerimata inimeste, nende hulgas eriti vanemaealiste vaktsineerimisele. Need on inimesed, kes kõige suurema tõenäosusega võivad nakatumisel haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi. Seejuures nakatub vaktsineerimata inimene neli korda sagedamini ja satub haiglasse 8–10 korda sagedamini kui täielikult vaktsineeritu,» ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige professor Irja Lutsar.

«Tõhustusdoosidega alustamiseks ekspertkomisjoni hinnangul praegu veel piisavalt teadusandmeid ei ole. Näeme, et Covid-19 vastaste vaktsiinide tõhusus raske haiguskulu ennetamisel on jätkuvalt väga hea – 90 protsenti ja rohkem. Ekspertkomisjon koguneb teemat uuesti arutama septembri teises pooles pärast täiendavate teadusandmete avaldamist ja Eesti oma andmete põhjalikumat analüüsi.»

Sotsiaalministeerium on kirjeldanud nelja võimalikku revaktsineerimise stsenaariumi.

Stsenaariumites nähakse ette võimalust, et tekib vajadus revaktsineerida kõiki juba vaktsineeritud inimesi alates 12 kuu möödumisest vaktsineerimise lõpetamisest või et täiendavat vaktsiinidoosi vajab piiratum grupp inimesi sõltuvalt immuunvastuse püsimisest või kõik mõne konkreetse vaktsiiniga vaktsineeritud inimesed.

Kolmandate dooside tegemiseks pole veel piisavalt teadusandmeid

Kolmandate dooside puhul soovitab komisjon eristada lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoose vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundisiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil.

Tõhustusdoosi võivad vajada immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud aja möödudes kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

Ekspertkomisjon peab oluliseks jätkata ettevalmistusi nii lisadooside kui tõhustusdooside manustamisega alustamiseks. Soovituse immuunpuudulikkusega inimestele lisadooside manustamise kohta saab anda pärast täiendavate teadusandmete laekumist septembris.

Vaktsineerimata inimene nakatub neli korda sagedamini ja satub haiglasse 8–10 korda sagedamini kui täielikult vaktsineeritu.

Tõhustusdoosidega alustamiseks kogu elanikkonnas pole seni veel piisavalt teadusandmeid. Samuti pole seni veel Euroopa Ravimiametis Euroopa Liidu müügiloa taotlemise protsessi alustatud ühegi vaktsiinitootja tõhustusdoosi kohta.

Lisaks olid ekspertkomisjonis arutelul Covid-19 vastase vaktsineerimise vastunäidustused. Vaktsiini manustamise vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või mis tahes abiainete suhtes. Sellele lisandub Jansseni ja AstraZeneca Covid-19 vaktsiinide puhul vastunäidustus inimestele, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroom.

Tagasi üles
Back