Vaktsineeritutest on Covidi tõttu surnud Eestis vaid üks patsient

Haigla Covid-19 osakond. Foto: Marianne Loorents / Postimees

Täna levib sotsiaalmeedias postitus selle kohta, justkui on Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud 53 vaktsineeritud patsienti. Terviseameti info kohaselt on Eestis surnud üks vaktsineeritud patsient, kelle puhul on märgitud surma põhjuseks Covid-19.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp rõhutab, et sotsiaalmeedias leviva info puhul on egemist esialgsete surmateatiste põhjal kokku pandud andmetega, mis on täpsustamata ja vajavad täiendavat kontrolli. Ta lisab, et selliste täpsustamata andmete põhjal on väga kerge teha ennatlikke järeldusi, mis viivad vale tulemuseni.

«Nende 53 vaktsineeritud inimese surmajuhtumi seas on Covid-19 märgitud küll surma käivitava põhihaigusena, kuid reeglina põetakse samal ajal mitut teist rasket haigust. Näiteks kopsuvähiga ja koroonasse nakatunud patsiendi surmateatisele võib arst esialgu märkida surma põhjuseks Covid-19, kuid lõplik diagnoos on siiski vähihaigus,» selgitas Sepp. 

Tema sõnul ei ole nende 53 surmajuhtumi puhul lõplik surma põhjus veel selge. «Kutsun inimesi üles rahulikkusele ja mitte tegema järeldusi sotsiaalmeedia postituste põhjal, mille eesmärk on külvata hirmu ja segadust,» manitses Sepp.

Terviseamet: vaktsineerimine ei taga surematust

Sotsiaalmeedias avaldatud andmetes ei ole arvestatud vaktsineerituse taset ühiskonnas ja seda, kas tegemist oli lõpetatud või lõpetamata vaktsiinikuuriga. Kümnel juhul ei olnud ka möödunud vaktsiinitootja ette nähtud aeg, mis on vajalik immuunsuse saavutamiseks.

Igal vaktsineeritul ei pruugi tekkida ka oodatud kaitset, sest immuunsüsteem võib olla teiste haiguste tõttu nõrgestatud. «Inimesed kipuvad ära unustama, et vaktsineerimine ei taga surematust. Kui inimene põeb vähki, siis ei anna koroonavaktsiin kaitset selle raske põhihaiguse eest. Koroonavaktsiin kaitseb ikka Covid-19 haiguse põhjustatud raskete tüsistuste eest,» seletas nakkushaiguste osakonna juht.

Terviseamet tuletab meelde, et vaktsineerimist alustati riskirühmadest ja eakamast ühiskonnagrupist, mis võimendab suremuse näitajaid vaktsineeritute seas.

Hanna Sepa sõnul ei pea koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed oma tervise pärast muretsema, sest vaktsineeritus vähendab, mitte ei suurenda terviseriske. «Selle aasta esimese poole andmete põhjal näeme küll koroonaviiruse tõttu liigsuremust, kuid see pigem säästis vaktsineerituid,» selgitas Sepp. 

Tänane surmade statistika ei tähenda seda, et vaktsineeritutel on suurem tõenäosus surra, vaid peegeldab loomulikku ühiskondlik-sotsiaalset protsessi, kus eakamate inimeste seas ongi suremus suurem, rõhutas Sepp.

Riiklik surmade statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registrist.

Eestis on Covid-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 715 143 inimesele

Neljapäeva hommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud 715 143 inimesele, kellest 97 230 on pooleli vaktsineerimisega, 617 913 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.

Ööpäeva jooksul manustati 4544 doosi, kokku on manustatud 1 248 520 vaktsiinidoosi. Täisealistest on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 63,3 protsenti.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4961 koroonaviiruse proovi, millest oli esmaseid positiivseid 405 ehk 8,2 protsenti analüüside koguarvust. Suri üks inimene.

Uutest nakatunutest 317 inimest ehk 78,3 protsenti olid vaktsineerimata. 88 nakatunut ehk 21,7 protsenti olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. 

Neljapäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 105 Covid-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab kümme patsienti, kellest omakorda on juhitaval hingamisel kaheksa inimest. Haiglaravil patsientidest 84 ehk 80 protsenti on vaktsineerimata, neist sümptomaatilise Covidi tõttu vajab haiglaravi 79 inimest. 

Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene, 80-aastane naine. Eestis on surnud 1286 koroonaviirusega nakatunud inimest.