Kiik: suurendame õdede vastuvõttu vähemalt viis protsenti
8. september 2021, 13:43
/nginx/o/2021/08/10/13982515t1h85ff.jpg)
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) rääkis täna toimunud Eesti Haiglate Liidu konverentsil, et koroonakriis on õpetanud koostööd nii rahvusvaheliselt kui ka tervishoiuasutuste, meditsiinistaapide, teadusasutuste ja erasektori vahel.
Liasks ka tervishoiutöötajate ja -juhtide töö ning panus on olnud hindamatu, aga pandeemia pole veel kaugeltki lõppenud. Sisuliselt ainus võimalus haiglate ülekoormuse ennetamiseks on vaktsineerimine ja selleks on vaja kõikide osapoolt jätkuvat pingutust, lausus Kiik.
«Tunnustan kõiki tervishoiujuhte, kes meditsiinistaapides üle Eesti on selle kriisi lahendamisse panustanud. Samuti tänan tuhandeid tervishoiutöötajaid, kes on kogu kriisi vältel panustanud ravitöösse ja viiruse leviku ohjamisse, et ennetada haiglate ülekoormust ning päästa inimeste elusid,» ütles minister. «Haiglatel on olnud ja on jätkuvalt oluline roll ka kogu elanikkonna kaitsesüstimisel. Vaktsineerimine on ainus jätkusuutlik võimalus inimeste elu ja tervise hoidmiseks ning haiglate ülekoormuse ennetamiseks ja selleks vajame kõigi osapoolte ühist pingutust.»
Haiglavõrgu haiglate tervishoiukriisideks valmisoleku tõstmiseks investeerib sotsiaalministeerium Euroopa Liidu REACT-EU vahenditest aastani 2023 täiendavalt 12,6 miljonit eurot, et luua hapnikravi võimekusega isolatsioonipalateid ning parandada vältimatu abi toimepidevust. Meetme toel on kavas luua Covid-19 patsientide jaoks veel 150 voodikohta.
Tervisevaldkonna selle sajandi olulisim projekt on Kiige sõnul Tallinna Haigla ehk Põhja-Eesti meditsiinilinnaku rajamine, millest on aastakümneid räägitud ning mis on Eesti riigile möödapääsmatult vajalik. Kiik rõhutas, et vajame siin nii riigi ja pealinna panust kui Euroopa Liidu rahalist toetust.
Kiik tõi oma sõnavõtus esile spetsialistide puuduse ning vajaduse suurendada tervishoiutöötajate vastuvõttu. «Arste ja õdesid napib küll eriti teravalt maa- ja hajaasustusega piirkondades, ent lihtne ei ole ka suuremates keskustes. Seepärast on kriitilise tähtsusega meie tervishoiutöötajate vastuvõtu suurendamine,» selgitas Kiik.
«Oleme Euroopa Liidu vahendite läbirääkimiste käigus kokku leppinud, et suurendame õdede vastuvõttu kõrgkoolides 2023. aastaks vähemalt viis protsenti,» lausus Kiik ja lisas, et õdede vastuvõtu suurendamisel ja praktikakulude hüvitamisel vajatakse aga kõigi haiglate ja tervishoiuasutuste koostööd ning panustamist. «Samaaegselt on mõistlik suurendada ka meie õdede õigusi, kuna nende roll tervishoiusüsteemis üha kasvab.»
Samuti rõhutas Tanel Kiik vajadust liikuda edasi e-tervise arendustööde ja erinevate e-lahenduste väljatöötamisega ning geeniandmete integreerimisega igapäevameditsiini osaks. Rahvusvahelise konsultatsioonifirma toel on käimas Eesti haiglavõrgu analüüs ja tulevikuarutelud. «See protsess annab meile ülevaate muudatustest ja arengutest, mida arvesse võtta Eesti tervishoiusüsteemi arendamisel järgmist paari kümnendit silmas pidades,» ütles ta. «Oluline on jätkuvalt suurendada ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integreeritust ning tihendada koostööd esmatasandiga.»