/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/14/14069175t1h0949.jpg)
Koroonaviiruse neljandas laines oli depressiooni tase kõrgenenud võrreldes esimese ja teise lainega, lisaks iseloomustas tänavu kevadet inimeste kurnatus, selgub Tallinna Ülikooli vaimse tervise uuringust.
UURING ⟩ Viimane koroonalaine tekitas eestlastes depressiooni ja kurnatust (2)
Tallinna Ülikooli teadlased alustasid eelmise aasta aprilli teises pooles uuringuga, et selgitada välja Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes.
Uuringust selgub, et neljandas laines oli depressiooni tase kõrgenenud võrreldes esimese ja teise lainega. Samuti oli neljandas laines kurnatus kõrgenenud võrreldes teise lainega. Vastanute ärevus oma tervise pärast oli esimeses, kolmandas ja neljandas laines oluliselt kõrgem võrreldes teise lainega.
Uuringu üks läbiviijatest, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask tõi välja, et vastanute hulgas oli ka suurenenud isikliku kogemuse osakaal seoses kroonviirusega. Näiteks inimene ise või keegi lähedastest või tutvusringkonnast oli viirusesse nakatunud või surnud, mis ilmselt on muutnud ka inimeste endi käitumist näiteks vajadust kohaneda pidevalt muutuvate oludega.
Kroonviiruse tõttu viimase kuu aja jooksul (küsimustiku vastamisele eelneval ajal) avalikus kohas ringi liikudes oli maski kandnud esimeses laines 46 protsenti vastanutest, teises laines 53 protsenti vastanutest, kolmandas laines 91 protsenti vastanutest ning neljandas laines 99 protsenti vastanutest.
Kroonviirusesse haigestumise tõenäosust hinnati kõige kõrgemalt kolmandas laines võrreldes teiste andmekogumise lainetega ning teises laines kõige madalamalt võrreldes teiste andmekogumise lainetega.
«Maski kasutajate arvu suurenemisel mängib olulist rolli kindlasti ka vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nõue teatud olukordades maski kanda nii III kui IV laine ajal,» ütles Kask.
Hinnangud vabariigi valitsuse juhiste asjakohasusele on iga järgneva lainega langenud. Uuringu meeskonna arvates võiks sellest järeldada, et oluline pole mitte pelgalt juhiste kommunikeerimine vaid ka selgitamine, miks juhised on hetkel just sellised ning mida iga inimene ise saaks ära teha sellest, et enda kroonviirusesse nakatumise ohtu vähendada. Kask lisas, et uuringu tulemuste üldistamisel tuleb meeles pidada, et meie valim on väike ja pole representatiivne eesti elanikkonna suhtes.
Kokku on läbi viidud neli andmekogumise lainet vahemikus 20.04-11.05.2020 (esimene laine), 10.06-29.06.2020 (teine laine), 09.11-06.12.2020 (kolmas laine) ja 27.04-23.05.2021 (neljas laine).
Kõigi uuringu nelja laine eestikeelsele küsimustikule vastas kokku 166 täiskasvanut keskmise vanusega 45 aastat. Noorim vastanu oli 18-aastane ja vanim 79-aastane. Valdav osa vastanutest olid naised, pärit Tallinnast või Harjumaalt ning kõrgharidusega.
Uuringut viisid läbi Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased Kristjan Kask, Aleksander Pulver, Kadi Liik, Kristiina Uriko, Avo-Rein Tereping, Valeri Murnikov ja Karel Kulbin.