/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/15/14071432t1h66a0.jpg)
Riigikogu esimehe Jüri Ratase ning tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul saab hakata ühiskonda avama, kui vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud 70 protsenti kogu elanikkonnast, praegu on kaitstud 71 protsenti täiskasvanutest.
Ratas ja Kiik: 70 protsendi vaktsineeritutega saab ühiskonda avada
COVID-19 vastu on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud või selle läbi põdenud kokku 71 protsenti täiskasvanutest, teatas Keskerakonna pressiesindaja kolmapäeval.
Kui Eesti jõuab 70 protsendi tasemele kogu elanikkonnas ja 85 protsendini riskirühmade seas, saab hakata ühiskonda avama, kinnitasid Ratas ja Kiik Keskerakonna fraktsiooni korraldatud seminaril «Piirangutevaba Eesti - kuidas selleni jõuda?».
Jüri Ratase sõnul eeldab piirangutevaba Eesti, et meie inimesed on kaitstud tasemel, mis välistab massilise haigestumise. «Ühiskond on koroonaviirusest väsinud ja see on inimlikult arusaadav,» ütles ta.
«Kuid kriisi juhtides peame mõtlema mitu käiku ette. Meil tuleb ühiselt pingutada selle nimel, et ühiskonnas oleks võimalikult vähe piiranguid. Selleks on kaks meedet: vaktsineerimine ja selgitustöö.»
Üheks alternatiiviks vaktsineerimisele on pakutud kõikehõlmavat ja järjepidevat testimist, täiendas Ratas.
«Olemasolevaid võimalusi ja nende maksumust arvestades, pole see jätkusuutlik ei inimeste tervise kaitse, kulude ega korralduse seisukohalt,» nentis Ratas. «Koroonaviirus on Eesti inimeste ühine vaenlane. Viimastel kuudel hoogustunud vastandumine on takistuseks piirangutevabale Eestile. On vaja hoopis vastupidist – mitte süüdlaste otsimist, pidevat välistamist ja kellelegi teisele lootmist, vaid mõistvat suhtumist, osapoolte koostööd ja ühisele eesmärgile keskendumist.»
«Piiranguid võiks leevendada või sootuks kaotada, kui COVID-19 vastu on kaitstud 70 protsenti kogu elanikkonnast ja 85 protsenti riskirühmast,» lausus Tanel Kiik.
«Hiiumaa on vähemalt ühe doosiga 70 protsenti hõlmatuseni juba jõudnud, mujal Eestis tuleb veel tõsiselt pingutada. Viirus leiab paraku üles inimesed ja piirkonnad, kus on vähe vaktsineeritust ja kaitstust. Eesmärk on saavutada Eestis ühetaoliselt kõrge vaktsineeritus,» märkis Kiik.
Kiik lisas, et üheks võimaluseks vaktsineerimise tempot tõsta on asendada vaktsineeritud inimestel maskikandmise nõue soovitusega või kaotada see piirang kõrgema vaktsineerimisega hõlmatusega maakondades.
«Samuti tasub kaaluda täiendavate hüvede pakkumist vaktsineeritud inimestele ning toetada veelgi vaktsineerimise teavitustööd ja korraldust era- ja avalikus sektoris,» lausus ta.
Seminaril esinesid ettekandega ja osalesid arutelus veel teadlased Irja Lutsar, Krista Fischer, Andero Uusberg, Andres Merits ja Pärt Peterson ning Hiiumaal asuva Palade Põhikooli direktor Antti Leigri.