/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/01/25/13594734t1h57e2.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravikeskuse juhataja Kristo Erikson andis arstide päevadel ülevaate, milline oli Covid-19 esimene ja teine laine regionaalhaigla intensiivravi osakondades, vahendab Med24.
PERHi intensiivravikeskuse juhataja: teisest lainest on siiani haiglas kolm patsienti, räägime kuudest
Kristo Erikson rääkis, et esimese koroonalaine ajal ravis PERHi intensiivravi keskus 29 patsienti kolmandas astmes ja teise laine ajal 184. PERHis on Covid-patsiente kolmandas astmes ravitud kahes osakonnas – 1. ja 3. intensiivravi osakonnas (IRO).
«Esimese laine ajal oli suur hirm ja ühiskonna kinnipanek, see ka töötas – neid, kes intensiivravi vajasid, oli suhteliselt vähe,» ütles Erikson, tunnistades, et suvel tekkis koguni lootus, et äkki jõuavad vaktsiinid kohale ja teist lainet ei tule. «Aga see tuli ja võimsalt. Tuleb ka kolmas laine, mis loodetavasti on kergem.»
«Selle aasta algus oli üsna raske. Märtsis-aprillis olime oma ressurssidega viimase piiri peal,» meenutas Erikson. «Piir intensiivravi kolmanda astme ja muude astmete vahel muutus üsna häguseks. Alates jaanuarist kuni aprillini olid ainult üksikud haiged, kes mingi aja olid mitteinvasiivsel ventilatsioonil ehk suurem osa meie patsientidest vajasid mehaanilist ventilatsiooni ja olid üliraske kopsukahjustusega.»
Sellises situatsioonis oli vaja leida lahendusi, kuidas hakkama saada nii, et patsiendid ei jää ravita. See tähendas seda, et mingil ajal olid Covid-osakondades patsiendid, kes tavasituatsioonis oleksid olnud kolmanda astme intensiivravil.
Kui vaadata vanuselist ja soolist jaotust, siis vastavad need üsna täpselt maailmas avaldatule, nendib arst. Kolmanda astme intensiivravi vajadus ja võimalus surmlõppele tõusevad vanemates vanuserühmades, üldseisundit võivad halvendada kaasuvad haigused. «Ka meie valimis olid 70 protsenti patsientidest üle 60-aastased. Meesterahvad on raskemalt haiged ja satuvad meie juurde rohkem.»
Meeste ja naiste raviajad olid ühesugused. IROs oli ravi mediaanpikkus 14 päeva ja keskmine 17 päeva.
«See on ikkagi väga pikk intensiivravi aeg,» nentis Erikson. «Nii-öelda rahuajal on meie keskmised raviajad 4–7 päeva. Ilmselge on see, et kui Covid-patsiendid juba satuvad intensiivravile, siis vajavad nad suuremat ressurssi.»
13. septembri seisuga on teisest lainest siiamaani haiglas kolm patsienti. «Nende raviajad on olnud väga pikad, me räägime kuudest,» lausus Erikson.
«Letaalsus on 40 protsenti, mis on võrreldes normaalse intensiivravi tegevusega tunduvalt kõrgem,» jätkas ta. «Tänapäeval on kuni Covidini loetud aktsepteeritavaks intensiivravi letaalsuseks kuni 20 protsenti. Kogu letaalsest rühmast moodustasid 27 protsenti naised ja 73 protsenti mehed, keskmine vanus oli 66,7 aastat.»