Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Taastusravi vajavad umbes pooled Covid-19 tõttu haiglasse sattunud patsientidest (1)

Copy
Pildil Rakvere haigla Covid osakond. Pilt ei ole seotud Tartu Ülikooli Kliinikumi Covid taastusravi osakonnaga, vaid on illustreeriv.
Pildil Rakvere haigla Covid osakond. Pilt ei ole seotud Tartu Ülikooli Kliinikumi Covid taastusravi osakonnaga, vaid on illustreeriv. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Eelmise aasta detsembris avati Tartu Ülikooli kliinikumis Covid-19 patsientide jaoks isolatsioonivõimekusega taastusravi osakond, mis oli avatud selle aasta maikuu lõpuni. 

«Juba siis, kui patsient oli stabiilne, ent isolatsiooniperiood kestis, oli võimalik ta meile suunata,» rääkis taastusarst Matko Vučica Med24-le. Uus osakond seati valmis vähem kui nädalaga – arstid, füsioterapeudid, õed, hooldajad, tegevusterapeudid, logopeedid ja psühholoogid. Enne osakonna valmimist alustati taastusraviga isolatsioonipalatites, kuid need olid väiksed ja sobimatud. 

«Covid-haige taastusravi on meeskonnatöö, kuna esineb väga palju tüsistusi ja probleeme: kopsukahjustused, intensiivravist tingitud polüneuropaatia, müopaatia, erinevad neuroloogilised tüsistused ja psühhiaatrilised häired. Sage on aeroobse võimekuse oluline langus, mis väljendub elukvaliteeti langetava halvava väsimusena,» sõnas kliinikumi statsionaarse taastusravi osakonna juhataja Aet Lukmann. 

«Ja mitte ainult neuroloogilised probleemid, vaid ka muud, näiteks on olnud gastroenteroloogilisi tüsistusi. Iga patsient on erinev, nõudes individuaalset lähenemist ja täielikku meeskonnatööd,» lisas dr Vučica. Arstide sõnul võis patsiendi seisund kiiresti muutuda, mis vajas ka kiiret reageerimist. 

Kokku oli osakonnas 87 patsienti, neist kõige vanem 94-aastane, kõige noorem 17-aastane. Kõige kauem viibis osakonnas üks patsient 43 päeva (keskmine 11 päeva) ning kõige kauem viibiti isolatsioonis 15 päeva.

Aet Lukmann ning taastusarstid Ronald Rätsep ja Matko Vučica kinnitasid Med24-le, et nendest patsientidest, kes jõuavad Covid-19 tõttu haiglasse, omakorda umbes pooled vajavad edaspidi taastusravi. Samuti lisasid arstid, et hingamisest tulenevad probleemid võisid haiglaravi lõppedes küll taanduda, kuid aeroobse võimekuse langus ja jõuetus võib kesta kuni aasta.

Samuti esines patsientidel neuropsühhiaatrilisi häireid. Rätsep tõi välja, et patsientidel esines taastusravi perioodil seisundit, mida nimetatakse brainfog'iks. Seda võiks iseloomustada kui ajutist segadusseisundit, mida patsiendid kirjeldavad n-ö uduse olekuna. 

Tagasi üles