VIDEO JA BLOGI ⟩ Härma: nakatumine Harjumaal dikteerib haigestumist terves Eestis

Sotsiaalminister Tanel Kiik ja terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma. Pressikonverents COVID-19 leviku hetkeolukorrast Eestis. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kell 11 algaval pressikonverentsil saavad sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja koroonaviiruse seireuuringu juht Ruth Kalda.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et lähiajal tuleb üle vaadata Eestis tervikuna kehtivad vaktsineerimise ja isolatsiooni strateegia.

«Terviseamet teeb ettepaneku, et me ei jõuaks novembris punasele tasemele haiglaravis. Selleks, et seda pidurdada on vaja keskenduda Tallinnale ja Harjumaale, kus nakatumine on kasvamas. Nakatumine Harjumaal dikteerib haigestumist terves Eestis,» selgitas ta.

Härma sõnul peab otsuste tegemine tuginema haiglaravi näitajatel, mis on praegu prognoositust madalamal tasemel.

«Kuigi nakatumisarvud kasvavad, siis haiglaravi koormus on madal veel,» kinnitas ta.

Härma sõnul on nüüd, kus kool on kestnud kuu aega, näha, et koolides nakatumised moodustavad 9,24 protsenti nakatumistest ja ei kava sellise kiirusega nagu oli prognoositud.

«94 protsenti neist nakatumistest on olnud sümptomitega nakatumised. Lapsed nakatuvad kõigepealt kodus ja seejärel koolis,» ütles Härma.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et nakatumised küll kasvavad, kuid haiglaravi ei kasva. «See tulemus on tulnud läbi vaktsineeerimise,» kinnitas ta.

«Kolmanda laine vaates saab öelda, et kõige pimedam on ikka enne koitu. Aga vaktsineerimise jätkamisega näeme langustrendi nakatumises ja haiglravis,» ütles Kiik.

Tartu ülikooli peremeditsiini professor ja koroonaviiruse seireuuringu juht Ruth Kalda rääkis, et TÜ on poolteist aastat viinud läbi seireuuringut ja just äsja lõpetati 20. uuringuetapp.

«Küsitleme 2300-2400 täiskasvanut ja kui võrrelda nende hulka, kes on saanud positiivse tulemuse, siis see seis on võrreldav selle aasta veebruariga. Praegusel hetkel on meil 0,9 protsenti elanikkonnast, kes on nakkusohtlikud,» nentis ta.

«See ühest küljest võib olla üsna hirmutav, sest veebruarile järgnes suur tõus. Aga me võime öelda, et seis on oluliselt parem kuigi meil on nakatunuid suhteliselt palju, siis haiglaravil on vähem inimesi. See on meie uuringugrupi arvates suur erinevus,» ütles Kalda.

Tema sõnul annavad uuringu kohaselt vaktsineeritud positiivse tulemuse kolm korda vähem ning läbipõdenute seas on 5-6 korda vähem nakkuskandjaid kui vaktsineerimata inimeste seas.

«Nakkus levib pigem noorte ja keskealiste inimeste seas,» ütles ta.