/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/08/14125529t1h77a8.jpg)
Peaminister Kaja Kallas (RE) kirjutas sotsiaalmeedias, et kuna koroonaviiruse levik on aina jõudsam ning vaktsineerimine ei edene, siis tuleb valitsusel veel mõned otsustavad sammud teha.
Kaja Kallas: vaktsineerimata inimeste meelelahutust tuleks piirata (98)
Peaminister sooviks, et ühiskond jääks avatuks. «Tahan, et lapsed saaksid edasi koolis käia ning meie majandus ja kultuurielu toimiks. Ja pean väga oluliseks, et meie haiglad saaksid pakkuda nii korralist kui ka erakorralist abi kõigile, kes seda abi vajavad,» kirjutas Kallas.
«Selleks, et piirata nakkuse levikut, säästa vaktsineerimata inimesi ja sellega kaitsta haiglate ravivõimekust, peame kaaluma uute piirangute kehtestamist nendele inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud,» kirjutas peaminister. Ta lisas, et haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks on talle tutvustatud erinevaid ettepanekuid.
Rohkem koroonatõendite kontrolli ja maskikandmist
«Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt Covid-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu. Rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks,» toonitas Kallas. «Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi. Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad. Iga Covid-19 haige inimese haiglakoht tuleb nende inimeste arvelt, kes on ammu oodanud näiteks mõnd vajalikku protseduuri.»
Kallas toetab seda, et politsei kontrolliks senisest tõhusamalt Covid-tõendite esitamise ja maskikandmise kohustusest kinnipidamist. «Pean möödapääsmatuks, et kogu elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritus kiiresti tõuseks ning selleks on vajalikud valitsuse tasandil uued ja mastaapsed meetmed,» rõhutas Kallas.
«Vaktsineerimata ehk kõrge haiglasse sattumisse riskiga inimeste võimalusi tuleb ajutiselt täiendavalt piirata meelelahutuses ja vaba aja veetmisel,» tõi ta välja.
Peaministri sõnul on teiste riikide kogemusest näha, et kontrollimeetmed ei ole igavesed ning kui vaktsineeritus kasvab ja haigus ühel hetkel taandub, saab riik nendest järk-järgult loobuda. «Praegu peame keskenduma sellele, et kaitsta ülekoormuse eest meie haiglaid ja sellega ka meie inimesi,» lisas peaminister.
«Vaktsiine jagub kõigile soovijatele. Kui sa veel pole seda teinud, palun mine esimesel võimalusel vaktsineerima. Sellega kaitsed ennast ja kõiki inimesi enda ümber – nii lähedasi kui ka neid, keda sa ei tunne,» kirjutas peaminister.
Haiglad on sunnitud valmistuma kõige halvemaks
Peaminister tõi oma postituses välja, et positiivse testitulemuse saab nädalas keskmiselt 999,6 inimest päevas. Seitsme päeva keskmine nakatunute arv 1000 tähendab punast ehk kõige kõrgemat riskitaset.
Sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu haiglaravil 252 inimest, haiglas on praegu 316 koroonaviirusega nakatunut. «Haiglajuhid on kinnitanud, et intensiivraviosakondades on pea eranditult vaktsineerimata patsiendid. Haiglakohtade täitumise tõttu peavad haiglad üha enam piirama plaanilist ravi, et tagada vabu intensiivravikohti ning olema valmis ka kõige raskematele haigetele abi pakkumiseks,» lisas Kallas.
Ta märkis, et nakatumiskordaja R on praegu 1,2. «See tähendab, et oktoobri lõpus on meil kahjuks oodata 1800 ja 1900 nakatunuga päevi; haiglates saab siis aga prognoosi kohaselt olema juba 450 eestimaalast. Kui olukord veelgi halveneb, on haiglad sunnitud täiendavalt ravi piirama – näiteks kui ortopeediaosakond on tehtud pooleldi Covid-osakonnaks ja voodikohti on tavapärasest vähem, kuid tuleb inimene, kes vajab puusaoperatsiooni, siis ei pruugi saada seda teha, sest voodikohad ja meditsiinitöötajad on juba suunatud Covid-patsiente ravima,» kirjutas peaminister.
Peaminister rõhutas, et nakkuse leviku piiramiseks ning iseenda ja oma lähedaste tervise kaitseks on kõige kindlam ja ohutum lahendus vaktsineerimine. «Valitsusega arutame võimalusi, kuidas elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritust tõsta. Tänuväärsed on erinevad positiivse motiveerimise lahendused – näiteks toetame neid hooldekodusid, kus hooldajate ja patsientide seas on saavutatud 90-protsendiline vaktsineeritus,» kirjutas peaminister.
Valitsus kaalub veel kõike – ka näiteks riskirühma esindajate motivatsiooni tõstmist rahalise boonuse või mõne muu hüvega. «Pandeemial on olnud meie tervishoiule väga suur rahaline mõju: tänavu kaheksa kuuga on Covid-19 haiglaravile kulunud 32,9 miljonit eurot, sellest 31,9 miljonit vaktsineerimata inimestele. Seega tuleb rahaliste boonuste jagamist vaadelda ka laiemas kontekstis,» tõi peaminister välja.