Professor Talving: viirus tuleb läbi lukuaugu

Peep Talving nendib, et haigusega intensiivravile sattunud käputäis vaktsineerituid on ka pääsenud koju. Foto: Andres Haabu

«Vanaema Maali Võru talus, kuidas me jõuame vaktsiiniga temani? Oleme ju nii palju lugusid näinud, kuidas seesama 85-aastane vanake on kliinikumi osakonnas hapnikravil ning imestab, et kuidas viirus temani jõudis, kui ta isegi kusagil ei käi,» nendib regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving «Tervisepooltunnis».

«Viirus kahjuks jõuab inimesteni. Ta tuleb läbi lukuaugu, läbi teiste inimeste ja toob kaasa palju surmasid,» tõdeb Talving.

Uute andmetega sünnivad Talvingu sõnul ka uued otsused. «Sellest johtuvalt näeme ilusti Krista Fischeri tehtud kõveratelt, et nakatumine on väga kõrge mittevaktsineeritute hulgas ning vaikselt hakkavad lisanduma need, kellel on vaktsiinidoosist möödunud üle 20 nädala. Siin ongi koht, kus tuleb mõelda revaktsineerimisele ehk tõhustusdoosidele,» sõnab Talving. Ta lisab, et tõhustusdoosid ei päästa pandeemiast, kuid langetavad koormust haiglates. Eelkõige on haiglates just vanemad inimesed ja nemad vajavadki tõhustusdoose.

Talving märgib, et vaktsineerituid intensiivravi osakonnas peaaegu ei ole. «Nad võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ma küsisin lõuna meditsiinistaabi juhilt dr Karjaginilt, kui palju on kliinikumi intensiivravi osakonnas olnud kolmanda laine ajal vaktsineeritud inimesi. Kolm. Ja kuidas neil läks? Kõik läksid koju. Regionaalhaiglas samamoodi. Neid patsiente on meil kolmanda laine ajal intensiivravis olnud üks. Ma ei oska enam selgemaid andmeid kuulajatele välja tuua,» ütleb arst. «Ma vaatan ja imestan, kuidas ei mõisteta seda, et vaktsiin kaitseb raske haiguse eest. Ma tõesti ei saa sellest aru.»

Isegi kui kõrge nakkuskoormusega nakataja nakatab vaktsineeritud inimese, siis on sümptomid suhteliselt tagasihoidlikud: nohu, köha, palavik ja vahest vajab ka hapnikku, selgitab Talving. «Ent surijate seas ei ole pea kusagil vaktsineerituid. Vanemate inimeste puhul, kellel on hulk kaasuvaid haigusi, võib see väike viirusedoos tõepoolest elu lõpetada. Nooremate vaktsineeritute hulgas aga ei näe me surmasid üldse.»