Teadlane: vaktsiinid viirust välja ei sureta, kuid hoiavad ära raske haigestumise

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Tuul Sepp. Foto: Margus Ansu

Eesti noorte teaduste akadeemia liige Tuul Sepp kirjutab, et praeguse koroonaviiruse Delta tüve puhul vaktsiinid viirust välja ei sureta, küll aga hoiavad nad tõhusalt ära raske haigestumise ja vähendavad seeläbi koormust haiglasüsteemile.

Avaldame noorteadlase mõtted vaktsineerimise teemal muutmata kujul.

1. Vaktsiinid said välja töötatud teistsuguse viiruse tüve jaoks ja prognoosid selle võimest pandeemia lõpetada põhinesid varasemate tüvede nakkuskordajatel.

2. Praegu leviva Delta tüve puhul vaktsiinid viirust välja ei sureta ja nakkuse edasikandumist ei takista. Varem või hiljem saavad ilmselt kõik viirusega pihta. Siiski, vaktsineeritud levitavad viirust aeglasemas tempos (väiksemad kogused ja väiksem levitamisaken) kui vaktsineerimata inimesed.

3. Vaktsiinid hoiavad väga tõhusalt ära raske haigestumise.

4. Punktide 2 ja 3 alusel vähendavad vaktsiinid oluliselt koormust haiglasüsteemile. Nt Suurbritannias on piirkondi, kus vaktsineeritus täiskasvanute hulgas on ligi 100 protsenti ja nakatumise tase sarnane Eestiga, aga haiglad suudavad sammu pidada ja suremus on madal.

5. Seega, vaktsineerimise mõte on isikliku kasu osas vältida raskelt haigestumist ja ühiskondliku kasu osas vältida endaga haiglate koormamist. Kui sina haiglasse ei pea minema, siis on seal olemas koht kellelegi teisele. Sellele, kes ei saa vaktsineerida, kellel on nõrgem immuunsüsteem (vanemaealised) või kes vajab ravi hoopis muude tõvede-vigastuste tõttu.

6. Kui oleks võimalik allkirjastada leht, et «minu nakatumise ja raske haigestumise korral palun mind mitte haiglasse viia» ning vaktsineerimata inimene avalikus ruumis ringi ei liigu (vt punkt 2 – kiirem levitamine), siis minu poolest võiks ta ennast ka süstimata jätta. Jah, raske haigestumise tõenäosus on palju suurem kui vaktsiinide kõrvalmõjude tõenäosus, aga inimestel võib siinkohal olla õigus piisava teadlikkuse korral see risk võtta. Miks küll keegi seda valima peaks, jääb mulle arusaamatuks, aga see selleks.

7. Ühiskonna lukkupanek ei ole pikaajaline lahendus. Praeguse viirusetüve ja vaktsiinide tõhususe juures viirus kuhugi ei kao. Lukkupanek tundub vaktsiinides kõhklejatele «õiglasena», kuid selle hind on kokkukukkunud majandus, pankrotis ettevõtjad, halvenenud laste haridus ja vaimne tervis jne. Seda pole vaja, kui suudame hoida haiglate koormuse madalana. Selleks peab aeglustama haiguse levikut ja vähendama raske haigestumise tõenäosust, ja seda aitavad ka praegu olemasolevad vaktsiinid teha väga tõhusalt.

8. (Kas seda peab tõesti veel selgitama?) imerohtusid pole olemas. Ivermektiin on koroona vastu teadusliku toeta ravim, mille kõrvalmõjud on kordades hullemad kui vaktsiinide kõrvalmõjud.

Kokkuvõte: praegused vaktsiinid ei kaota viirust ära. Võib olla kunagi tuleb selline vaktsiin ka, kuid praegu seda pole. Olgem aga südamest tänulikud, et teadus on meile andnud vahendi, mis aitab senikaua viirusega koos elada ja ühiskonnana toimida.

Märkus: See, et info andmete lisandudes muutub, on suurepärane ja annab lootust paremaks tulevikuks. See on osa teaduslikust meetodist ja protsessist. Me näeme praegu, kuidas iga hetk jõuab meieni parim ja uusim teaduslik info. Jah, sellega seoses meile antavad juhised ja teave ajas muutuvad, aga see kõik on meie huvides. See on uue, teaduspõhise ajastu algus.