Kas ivermektiin on tõesti Covidi imeravim?

Ida-Tallinna keskhaigla Covid-19 II osakond Foto: Tairo Lutter

Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona kirjutas sotsiaalministeeriumi blogis, et pole olemas usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et parasiidiravimi ivermektiini tarvitamisest oleks Covid-19 ennetuses ja ravis mingit kasu.

Kõigi vastavateemaliste uuringute kokkuvõtete kuldne standard Cochrane'i metaanalüüs järeldab, et olemasolev asjakohane tõendusmaterjal ei toeta ivermektiini kasutamist ei Covid-19 ennetamiseks ega raviks väljaspool hästi disainitud kliinilisi uuringuid. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et seni ei ole ühtegi kvaliteetset uuringut, mis näitaks ivermektiini kasu.

On olemas ka üks teine hästi koostatud metaanalüüs, kuid see on tagasi võetud, kuna üks selles uuringus ivermektiini suurt kasu näidanud uuring osutus võltsituks, hiljem ka teised. 

Kahjuks on «teadusartiklite» pähe võimalik avaldada väga nõrku töid ning kui need juba veebi on jõudnud, võivad need saada tohutu leviku ja mõju.

Ivermektiin on väga hea parasiitide vastane ravim, mida kasutatakse veterinaarmeditsiinis. Ivermektiini kasutatakse ka inimestel, eelkõige troopilistes piirkondades parasitaarhaiguste ravis. Tavaliselt on siis ravikuuriks ühekordne annus (vastavalt kehakaalule) ning ravi võib korrata teatud aja möödudes (nt pool aastat).

Ivermektiin on parasitaarhaiguste ravis tõhus ja suhteliselt ohutu, kuid loomulikult on igal ravimil kõrvaltoimed.

Ivermektiini nn Covid-19 protokollides aga soovitatakse suuri annuseid, pikemaajalist ravi või koguni regulaarset ravimi võtmist – ja sellel muidugi ongi kõrvaltoimed, näiteks seedetrakti nähud, kesknärvisüsteemi häired, ka nägemishäired.

Ivermektiini kasutus on kaasa toonud mürgistusi, samuti on ivermektiinil võimalik mõju raseduse kulule ja loote arenguanomaaliate tekkele.

Katseklaasi hiigelannuseid inimestel kasutada ei saa

Ivermektiini kasutus sai alguse ühest katseklaasiuuringust, kus katseklaasis olevale Covid-19 viiruskultuurile väga suures kontsentratsioonis ivermektiini lahus avaldas pärssivat mõju.

See kontsentratsioon on aga ca 100-250 korda suurem, kui võimalik saavutada inimese organismis raviks lubatud annustega ja kümneid kord suurem, kui farmakokineetiliselt üleüldse on võimalik inimorganismis saavutada.

Teatud mittespetsiifiline ivermektiini mõju Covid-19 korral ei ole veel päriselt välistatud, kuigi senised enam-vähem korralikud uuringud on andnud negatiivseid tulemusi, aga osa uuringuid on veel käimas. Midagi põrutavat sealtki esialgsetel andmetel kahjuks oodata ei ole.

Väited, et erinevates riikides (nt Brasiilia, Peruu, Jaapan, Slovakkia, mõni India piirkond) olevat ivermektiini kasutamisest kasu tõusnud, ei vasta aga põhjalikumal kontrollimisel üldse tõele.

Isegi ivermektiini tootja Merck on soovitanud ivermektiini Covidi korral mitte kasutada.