/nginx/o/2021/10/08/14123804t1h992b.jpg)
Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust selgub, et täiskasvanute seas kasvab koroonaviiruse levimus mõõdukas tempos. Küll aga on kuuga kasvanud haigestunuga lähikontaktis olnud inimeste hulk ning lähikontaktsete seas on üha rohkem neid, kes kokkupuute järel oma igapäevast käitumist ei muuda.
13.–25. oktoobrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2455 inimest, kelle seast sai positiivse testitulemuse 30. Neist 10 olid haiguse läbi põdenud ja viirust enam ei levita ning 20 olid veel nakkusohtlikud. Koroonaviirusega on nakatunud keskmiselt 1,2 protsenti täisealistest. Teistele nakkusohtu kujutavaid inimesi on hinnanguliselt 0,9 protsenti ehk keskmiselt iga 111. täiskasvanu.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ilmneb tulemustest, et nakkusohtlike täiskasvanute hulk on üsna võrreldav septembriga.
«Viiruse levimuse tõus on meie uuritud rühmades mõõdukas. Igapäevases nakatumisstatistikas kajastuv juurdekasv tuleneb ilmselt rahvastikurühmadest, mis meie uuringus ei kajastu. Näiteks teame terviseameti statistikast, et viimastel nädalatel on plahvatuslikult kasvanud kooliõpilaste haigestumine,» selgitas Kalda.
Koroonaviirusevastaste antikehade levimuse hindamiseks andis vereproovi 2312 inimest. Neist 2000 olid antikehad olemas. Sellest ilmneb, et täisealises elanikkonnas on antikehad hinnanguliselt 76,4 protsenti. See suurusjärk on püsinud eelmise uuringuetapiga võrreldes peaaegu muutumatu.
Vaktsineeritute seas on antikehade levimus sõltumata vanuserühmast ja vaktsineerimise ajast väga suur – 98 protsenti.
Mõnevõrra on tulnud juurde neid, kes on saanud antikehad vaktsineerimise teel. «Eriti hea meel on, et 65-aastaste ja vanemate seas on antikehade levimus jõudnud 87 protsendini,» ütles Kalda.
Kuna üldine antikehade levimus on püsinud septembrist saati pea muutumatu, võib Kalda hinnangul arvata, et vaktsineerimas on käinud ka inimesed, kes on haigust põdenud enda teadmata. «Hea uudis on, et vaktsineeritute seas on antikehade levimus sõltumata vanuserühmast ja vaktsineerimise ajast väga suur – 98 protsenti,» rääkis Kalda.
Seireuuringu käitumisanalüüsi kõige kõnekam tulemus on, et umbes 75 protsenti inimestest, kel on olnud kokkupuude võimaliku haigega, ei muuda pärast seda oma käitumises suurt midagi. See joon on ühine nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimestel.
Samas on märkimisväärselt kasvanud nende hulk, kes on võimaliku haigega kokku puutunud. Kui septembris oli seda teinud pea iga 20. täisealine, siis nüüd iga 11.
Inimesed ei püüa praegu teha ka väga palju selleks, et füüsilisi kohtumisi vähendada või neid elektroonilistega asendada. «Need käitumisjooned viitavad tõsiasjale, et inimesed on pandeemiast väsinud ja ettevaatusabinõudele, mille kasutamise üle tuleb otsustada ilma ametlike korraldusteta, ei pöörata väga suurt tähelepanu, hoolimata pingestuvast viiruseolukorrast,» tõdes Kalda.
Seireuuringu meeskond kutsub siiski kõiki üles oma igapäevaseid nakatumisriske hindama ja haigestumise ärahoidmiseks ettevaatusabinõudele suuremat tähelepanu pöörama.
«Vaktsineerime, vähendame vahetuid kontakte, kanname teistega kokku puutudes maski ning püsime väiksemategi haigustunnustega kodus – need on väiksed sammud, millel on suur tuntav mõju,» ütles uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli teadusrühm koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Rohkem infot uuringu kohta leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)