/nginx/o/2021/10/27/14169052t1h5043.jpg)
Kell 13 algaval terviseameti pressikonverentsil osalesid terviseameti hädaolukorra staabi juhi asetäitja Kalle Kitsing, nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko, tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ning politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Tago Trei.
Pressikonverentsil tehti ülevaade Covid-19 hetkeolukorrast, vaktsineerimise seisust ja kontrollimeetmete täitmise järelevalvest.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnas pressikonverentsil, et kuna haigestumus on kasvutrendis, võime nakkuse üles korjata igalt poolt.
«Piirkonniti on haigestumus väga erinev ja jätkuvalt on ta kõrgem Lõuna-Eestis, Eeskätt Põlvamaal, Võrumaal, Valgamaal ja Jõgevamaal on olukord stabiliseerumas. Samuti on probleemne piirkond Lääne regioon, kus kõige kõrgem haigestumus on Pärnumaal,» nentis Dontšenko.
Rääkides nakatumispaikadest, siis Dontšenko sõnul on enim nakatunuid - 40 protsenti - pereringis, ja nende arv on kasvanud võrreldes üle-eelmise aastaga. «Oluline protsent - 16 -, on neid haigestunuid, kes said nakkuse lasteasutustes ja koolides ning 8 protsenti said nakkuse töökohtades.»
Nakkushaiguste osakonna nõunik pani ka südamele, et kuna on koolivaheaeg ning pered käivad reisimas, siis et Eestisse jõudes end kindlasti testitaks.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on pandeemiaolukord väga kiiresti eskaleerunud, mistõttu on oluline, et inimesed end vaktsineerimas käiks. «Vaktsineerimise võrgustik on väga lai,» sõnas Kiik, tuues näiteks, et lisaks sellele, et nüüd käiakse kodudes inimesi vaktsineerimas, saab seda teha ka apteekides, perearsti juures, bussides jne.
Terviseameti hädaolukorra staabi juhi asetäitja Kalle Kitsing rääkis, et kuigi amet on lootnud, et ettevõtted mõistavad pandeemia tõsidust, ei ole nende leebe suhtumine siiski soovitud tulemust toonud. «Valitsuse korraldusi ei ole täidetud selliselt, nagu me ootaks.»
Selle nädala algusest rakendati pandeemia ohjeldamiseks rangemad piirangud. Muu hulgas tõhustati maskikandmise kohustust, mis tähendab, et avalikes kohtades tuleb kanda meditsiinilist maski ning kohtades, kus nõutakse immuniseerimispassi, on maski kandmine rangelt soovituslik.
«29. oktoobrist hakkab kehtima uus korraldus, kus ka nendes kohtades, kus küsitakse Covid-tõendit, tuleb kanda ka maski. Me räägime siinkohal meelelahutusüritustest,» ütles Kitsing.
Mis muutub? «Terviseamet enam ei hoiata. Kui me siiani oleme olnud suunavad: oleme inimestega rääkinud, lootuses, et inimesed ja ettevõtted on mõistvad, siis selle nädala teisest poolest koostöös PPAga terviseamet tõhustab üle-eestilisi ühisreide suuremates Eesti linnades,» kinnitas Kitsing. Eeskätt võetakse fookusesse kõik need ettevõtted, kes n-ö vilistavad kehtivatele piirangutele, meetmetele. «Kõik need ettevõtted, kodanikud, saavad meie vaates karistatud.»
Mida see kodaniku jaoks tähendab? «Kui ta läheb avalikku kohta, peaks tal kaasas olema mask. Samuti peab taskus olema vaktsineerimistõend või siis läbipõdemistõend.» Oluline on samuti kaasas kanda isikut tõendav dokument, kuna selle puudumisel soovitud kohta minna ei saa.
Kui inimesel ei ole politseile või terviseametile näiteks kaubanduskeskuses tõendit ette näidata, alustatakse koheselt tema suhtes väärteomenetlus. Väärteomenetluse käigus on võimalik siiski tõendada, et pass on siiski olemas, kui see näiteks pole mingil põhjusel kaasas.
Ettevõtetele tähendab uus korraldus aga seda, et kui Covid-tõendite kontrolli ei tehta, st kui selgub, et passita inimene on lubatud näiteks toitlustusettevõttesse, siis ettevõttega Kitsingu sõnul pikalt ei räägita. «Alustame koheselt menetlustoiminguid. Nendeks võivad olla ettekirjutus või väärteomenetlus. Mõlemaid asju rakendame vajadusel paralleelselt. Otsustame sõltuvalt sellest, mis on rikkumise tõsidus, aga rikkumine igal juhul vormistatakse,» selgitas Kitsing.
Selle asemel, et mustata üksteist, võiks panna õla alla.
Kitsing tõi näiteks, et kui inimene liigub avalikus kohas maskita ning ütleb tema poole pöördudes, et liigub just maski ostma, saab ta ettekirjutuse sellegipoolest. Kui maski ei olda nõus üldse ette panema, siis alustatakse lisaks ettekirjutusele ka menetlustoiminguid. «Kui ta keeldub ka lahkumast, siis viiakse ta sunniga minema.»
«Kui inimene läheb kaubanduskeskusesse ja tal puudub mask, siis ettevõttel on kohustus jälgida, et inimesed oleksid maskis. Kui ta seda kohustust ei täida, siis saab lisaks kodanikule ka ettevõte karistada, sest ettevõttel on hoolsuskohustus.»
Need on Kitsingu sõnul küll äärmuslikud meetmeid, kuid inimesed ei anna neile valikut. «Kui me oleme tark rahvas, oskame me teha õigeid valikud. Selle asemel, et mustata üksteist, võiks panna õla alla.»
Kitsing tõi näiteks eelmisel nädalavahetusel Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse. «Tollel hetkel, kui te olite seal - see kõik on tore -, aga kui te üks hetk satute raskelt haiglasse, siis viimane inimene, kes teie kätt hoiab, on meedik, kelle vastu te seal hõikasite.»
Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Tago Trei tõi välja, et nende fookus on Covid-19-tõendite kontrollil. «Kontrollime seda, et kas ettevõtted, kellel kohustus lasub, tõendit kontrollivad ja et nad teevad seda õigesti.»
Trei sõnul kontrolliti eelmisel nädalal ligi tuhandet ettevõtet, kellest viie suhtes alustati menetlust.
«Kahjuks on neid ettevõtteid, kes loovad ebavõrdseid tingimusi ja Covid-19-tõendit ei kontrolli. Oleme saanud tagasisidet ka selles osas, et on neid, kes ei oska või ei oma vahendeid kontrolli teostamiseks. See ei ole kahjuks vabandus,» sõnas Trei, kes lisas, et kui rikkumisi on tuvastatud, on ettevõtteid ka nõustatud.
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)