Selle asemel, et mustata üksteist, võiks panna õla alla.
Kitsing tõi näiteks, et kui inimene liigub avalikus kohas maskita ning ütleb tema poole pöördudes, et liigub just maski ostma, saab ta ettekirjutuse sellegipoolest. Kui maski ei olda nõus üldse ette panema, siis alustatakse lisaks ettekirjutusele ka menetlustoiminguid. «Kui ta keeldub ka lahkumast, siis viiakse ta sunniga minema.»
«Kui inimene läheb kaubanduskeskusesse ja tal puudub mask, siis ettevõttel on kohustus jälgida, et inimesed oleksid maskis. Kui ta seda kohustust ei täida, siis saab lisaks kodanikule ka ettevõte karistada, sest ettevõttel on hoolsuskohustus.»
Need on Kitsingu sõnul küll äärmuslikud meetmeid, kuid inimesed ei anna neile valikut. «Kui me oleme tark rahvas, oskame me teha õigeid valikud. Selle asemel, et mustata üksteist, võiks panna õla alla.»
Kitsing tõi näiteks eelmisel nädalavahetusel Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse. «Tollel hetkel, kui te olite seal - see kõik on tore -, aga kui te üks hetk satute raskelt haiglasse, siis viimane inimene, kes teie kätt hoiab, on meedik, kelle vastu te seal hõikasite.»
Vahendite puudus pole vabandus
Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Tago Trei tõi välja, et nende fookus on Covid-19-tõendite kontrollil. «Kontrollime seda, et kas ettevõtted, kellel kohustus lasub, tõendit kontrollivad ja et nad teevad seda õigesti.»
Trei sõnul kontrolliti eelmisel nädalal ligi tuhandet ettevõtet, kellest viie suhtes alustati menetlust.
«Kahjuks on neid ettevõtteid, kes loovad ebavõrdseid tingimusi ja Covid-19-tõendit ei kontrolli. Oleme saanud tagasisidet ka selles osas, et on neid, kes ei oska või ei oma vahendeid kontrolli teostamiseks. See ei ole kahjuks vabandus,» sõnas Trei, kes lisas, et kui rikkumisi on tuvastatud, on ettevõtteid ka nõustatud.