Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Millised funktsioonihäired võivad koroonahaiguse tagajärjel tekkida?

Copy
Koroonaviirus.
Koroonaviirus. Foto: Shutterstock

Covid-19 on multisüsteemne haigus, põhjustades häireid nii elundkondade talituse kui tegevusvõime ja osaluse tasandil.

Raske ja kriitilise kulu korral on hospitaliseerimise sagedaseks põhjuseks äge hingamispuudulikkus ja oksügenisatsioonihäire. Ka haiguse alaägedas ja kroonilises faasis võib hingamisfunktsioon jätkuvalt häiritud olla. 

Hingamisfunktsiooni häirete kõrval esineb kardiovaskulaarseid, neuroloogilisi, kognitiivseid, psühhoemotsionaalseid kõrvalekaldeid. Osa funktsioonihäiretest on põhjustatud haiguse tüsistunud kulust, nagu intensiivraviga seonduv müopaatia ja/või neuropaatia või trombemboolilisest komplikatsioonist tingitud neuroloogilised häired. Trombemboolia võib esineda nii arteriaalses kui venoosses süsteemis.

Osal covid-19 haigetest jäävad funktsionaalsed häired püsima pikalt. Kõige sagedasemateks kovidijärgseteks sümptomiteks on väsimus-jõuetus (53,1%), hingeldus (43,4%), liigesvalu (27,3%) ja rinnavalu (21,7%). Ka kuue kuu möödumisel haiguse algusest esineb jätkuvalt väsimust või lihasnõrkust (63%), unehäireid (26%), ärevust ja depressiooni (23%).

Kopsukahjustuse või hingamisfunktsiooni languse tagajärjed:

  • oksügenisatsiooni häire, hüpokseemia, madal ventilatsiooni/perfusioonisuhe
  • kopsude restriktsioon
  • madal koormustaluvus

Südamekahjustus ja kardiovaskulaarsed funktsioonihäired: 

  • südame rütmihäireid
  • müokardikahjustus
  • hüpotoonia
  • tahhükardia

Neuromuskulaarsed häired:

  • lihasväsimus
  • jõuetus
  • lihas-liigesvalu
  • heterotoopne ossifikatsioon
  • hingamislihaste nõrkuse ja düsfunktsiooniga seonduv düspnoe
  • kehalise võimekuse langus

Neuroloogilised ja kognitiivsed häired:

  • pearinglus
  • peavalu
  • teadvushäire
  • suutmatus selgelt mõelda ja keskenduda, uimasus ja brain fog (udus oleku tunne; «nagu oleks vati sees»)
  • hüposmia, maitsetundlikkuse kadu
  • insult
  • epilepsia
  • polüneuropaatia ja teised närvikahjustused 

Psühholoogilised häired:

  • emotsionaalne distress, ärevus, stigmatsioon, hirm (pandeemia mõju elanikkonnale ja tervishoiutöötajatele)
  • posttraumaatiline stressreaktsioon
  • unehäired

Gastrointestinaalsed häired:

  • maksakahjustus
  • pankrease kahjustus
  • seedehäired (isutus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu)

Nahanähud/ kahjustused:

  • lamatised (kõhulipõetuse korral näopiirkonnas, põlvedel, rindkerel), urtikaaria, vesikulaarne lööve

Toitumushäired:

  • kehakaalu langus
  • toitainete, vitamiinide ja mikro- ja makroelementide defitsiit

Allikas: Covid-19 taastusravi patsiendi käsitlusjuhend

Tagasi üles