Kas koroonavaktsiinid toovad kaasa muutusi DNA-s?

DNA, geenid. Foto: Shutterstock

Vaktsineerimisvastaste seas levib väide, et Covid-19 vaktsiin tekitab muutusi DNAs. Mida räägivad selle kohta eksperdid?

USA haiguste tõrje ja kontrolli keskuse (CDC) eksperdid ja UNICEF selgitavad, kas koroonahaiguse vastu tehtud vaktsiinid toovad kaasa muutusi DNAs. 

Kas Covid-19 vaktsiinid muudavad DNAd?

Ei ja jah, vahendab Forbes. Koroonavaktsiinid ei muuda DNAd ega suhtle sellega mingil viisil. Nii mRNA kui ka teised vaktsiinid annavad rakkudele juhiseid, et alustada kaitset koroona vastu. Materjal ei sisene kunagi raku tuuma, kus asub DNA. Siiski muutub DNA segu mingil määral iga kord kui inimene paraneb infektsioonist, sealhulgas külmetushaigusest. Kuid see muutus on immuunrakkude arv DNAs.

Kui vaktsiini eesmärk on vältida edaspidist nakatumist, siis peab kehas midagi muutuma, eks?

Kui kehasse tungib võõrrakk ehk bakter, viirus või mõni muu patogeen, hakkab immuunsüsteem valima miljonite spetsiaalsete valkude hulgast. Paljud väikesed DNA tükid lõigatakse ja kleebitakse uuesti kokku miljonites kombinatsioonides, millest igaüks moodustab erineva antikeha. Lõpuks tunneb üks antikeha patogeeni ära. Immunsüsteem jätab kasutatud antikehad meelde spetsiaalsete rakkudena, mida nimetatakse B-mälurakkudeks ja neil on veidi erinev DNA. See kodeerib just õiget antikeha, mis tunneb ära sissetungija. Kui antikehad on infektsiooni võitnud, salvestuvad B- ja T-mälurakud lümfisõlmedes, oodates viiruse taasilmumist.

Teisisõnu võib seda seletada ka nii, et vaktsiin ei muuda DNAd, isegi mitte immuunrakkudes, kuid põhjustab teatud immuunrakkude paljunemise (mis on juba läbi teinud geneetilise ümberkorralduse). Vaktsiin ei püsi, kuid see «näitab» immuunsüsteemile koopiat SARS-CoV-2-st. Sarnane muutus toimub ka siis, kui vaktsineerimata inimene nakatub koroonahaigusega. 

Kui immuunsüsteemil poleks võimalust «mäletada», kuidas infektsiooni tekkides käituda, poleks inimesed mitte millegi vastu immuunsed ja sel juhul sureks inimkond välja.