Reportaaž koroonaosakonnast: raske haigestumine tundub olevat looduslik valik

Patsientide ravimine Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonnas. Foto: Postimees / Sille Annuk/ Scanpix

Kolmas koroonalaine sundis Tartu Ülikooli Kliinikumi enda tavapärast tööd ümber korraldama. Koroonapatsientidele tehti kohti nii sisekliinikus, kopsukliinikus, anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus kui ka traumatoloogia osakonnas.

Kliinikumi peahoone viiendal korrusel asuv traumatoloogia osakond kolis välja kahe päevaga, uueks osakonna nimeks pandi kardio-covid osakond, kuhu paigutati koroonahaigusega võitlevad patsiendid. Koridori keskel asuvast patsientide jälgimis- ja puhkealast sai õdede post. Sisuliselt tähendab see osakonna aju, kus täidetakse paberimajandus ja jälgitakse patsiente, sest kolme palatit on võimalik valvata ka videopildi vahendusel. Õdede posti teine eesmärk on olla patsientidele lähemal. Palatites küll kutsunginupud, kuid on väga oluline, et arstid ja õed oleksid seisundi muutudes kohal, sest elujäämine võib olla vaid minutite küsimus.

Osakonnas, mis on mehitatud traumatoloogia osakonna pinnale töötab südamekliiniku personal, kuhu kuuluvad arstid, õed, hooldusõed, füsioterapeut ja koristaja. Südamekliiniku intensiivraviõde Liina Raal ega südamekliiniku arst-resident dr Olga Lapkovskaja ei kurda töötajate puuduse üle, kuid tõdevad, et abikäsi oleks koroonaosakondadesse tarvis. «Kui tavaosakonnas on üks õde kahekümne patisendi peale, siis siin on vaja kindlasti kolme õde,» sõnab Raal. Põhjuseks on see, et koroonapatsiendid nõuavad rohkem tähelepanu. «On olukordi, kus koridor on tühi, sest kõik on patsientide juures,» kirjeldab Raal kiireid tööpäevi.