/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/12/10/14253015t1ha869.jpg)
Endine teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar sõnas ERRile, et kuigi omikroni tüvi võib olla leebe, võib ta siiski tervishoiusüsteemi puhtalt nii-öelda massiefektiga surve alla panna.
Lutsar hoiatab, et omikron võib tervishoiusüsteemi massiefektiga surve alla panna (3)
Viroloogi sõnul satuvad vaktsineeritud inimesed omikroni tüvega 40 protsenti vähem haiglasse, kui delta tüvega. «Isegi kui vaktsineeritud põevad omikroni tüve, siis nad põevad kergemalt. Ja kui nad haiglasse satuvad, siis nad on ka haiglas lühemat aega.»
Lisaks on Lutsari sõnul erinevate riikide andmetest näha, et haiglasse sattus omikroni tüvega oluliselt vähem inimesi kui delta tüvi laine ajal.
Ta rääkis, et kui mujal maailmas läks omikroni tüvega nakatumise tõus sirgjooneliselt üles, siis Eestis see tõus ei ole nii järsk olnud, ent lähiajal on see ees ning Tartus on juba näidud väga kõrged.
«Ma arvan, et see on tõusu algus, mitte tõusu lõpp. Nakatumisnäidud hakkavad üles minema, kui viirus jõuab ka teistesse piirkondadesse. Tartus on väga kõrged nakatumisnäitajad. Aga haiglaravi vajadus on üldiselt olnud üsna stabiilne. Haiglasse koroonaviirusega minevate inimeste hulk ei ole suurenenud.»
«Eilsetel andmetel genotüpiseerimise järgi olid pooled Eesti tüved olid juba omikronid ja nendest suur osa oligi koondunud Tartusse ja Tartu ümbrusesse,» märkis Lutsar.