Uue teadusnõukoja liige professor Ruth Kalda rääkis Med24-le, et omikrontüve kohta on tõenduspõhist teadmist veel üsna vähe.
Kalda: praegust olukorda ei peaks kergelt võtma, aga ka paanikaks pole põhjust
«Paljud tõekspidamised, mis kehtisid delta tüve puhul, omikroni puhul ei kehti,» räägib uue teaduskoja liige ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.
Kalda arvates ei maksa praegust olukorda kergelt võtta, aga ka paanikaks pole põhjust. «Oleme näinud, et Lõuna-Aafrika Vabariigis tõusis nakatumine kiiresti, aga ta on hetkeks ka langenud. Samuti näeme teiste riikide andmetest, et haigestumiste arv on suur, aga raskeid juhtumeid vähe. Ootame veel tulemusi. Ma arvan, et Eesti andmete põhjal saame õige pea, võibolla paari nädala jooksul, selgema pildi. Kui ta on nii nakkav, et tema R=10 – vähe on viiruseid, mis on nii hästi levivad –, siis ta võib ühel hetkel tuua väga suure koormuse tervishoiusüsteemile massiefekti tõttu. Selles mõttes peab murelikkust natuke säilitama, vaatamata sellele, et teda peetakse leebemaks kui delta. Korraga võib ju haigeks jääda palju inimesi ning tekitada haiglatele ja esmatasandile koormust,» rääkis Kalda.
Professor lisab, et muu maailma andmed näitavad, et ka tervishoiutöötajad jäävad haigeks, langevad rivist välja, sest nakatumine toimub vaatamata vaktsineerimisele ja eelnevale läbipõdemisele.
«Kolm vaktsiinidoosi aitab päris hästi, aga paljud pole kolmandat doosi saanud. On võimalik, et kriisi haripunkt kestab lühikest aega, võibolla kuu või kaks, aga see võib olla piisav, et tervishoiusüsteem teatud ajaks rivist välja lüüa. Seetõttu me piirangute loobumisest praegu kindlasti ei räägi.»