Celsiuse tervisekool korraldas eile Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses ettekande teemal «Kuidas toime tulla koroonaviiruse koduse raviga?». Praktilisi nõuandeid andsid perearstid Piret Rospu ja Triin Perkson.
Koroona vastu pole spetsiifilist ja kõigil ühtselt toimivat ravi, kuna viirus haarab tervet keha, siis on sellel haigusel palju sümptomeid. Põhilised sümptoid tõi välja perearst Triin Perkson, kes jagas ka soovitusi, kuidas koduste vahenditega sümptomeid leevendada.
«Peale vaadates ei olegi kohe aru saada, kas patsinedil on koroona või mitte,» alustas Perkson. Koroonahaigusel on mitmeid sümptomeid: kuiv ja vastik köha, väsimus, külmavärinad, lihas- ja liigesvalu, õhupuudus, valu rinnakus jne.
Järgnevalt on välja toodud kolm põhilist sümptomite gruppi ning soovitused, kuidas nende ilmnemise korral käituda.
1. Kuiv köha, kurguvalu, nohu
Kõikide ülemiste hingamisteede viiruse raviks kehtivad universaalsed kodused vahendid.
- Tuuluta tube. Jahedam ja niiskem õhk aitab nohu ja kurguvaluga hakkama saada.
- Kuum tee ja tilgake mett.
- Nina loputamine meresoolalahusega või aurumasinaga külma auru kasutamine. Miks peab nina loputama kui on kuiv köha? Hingamisteed on seotud, seega saab loputatud kogu kurgu piirkond ja see võtab ärritust maha.
2. Palavik, peavalu, liiges- ja lihasvalud, rinnaku valu
Palavik on haigusega võitlemisel väga oluline, kuid kui palavik tõuseb üle 38,5 siis hakkab keha endale vastu töötama ja viirusega võitlemisel võivad pihta saada ka oma keha rakud.
- Valu puhul tasub võtta valuvaigisti. Täiskasvanutele: Paratsetamool 1000 mg ja/või Ibuprofeen 400 mg iga viie kuni kuue tunni järel. Lastel arvutatakse doose kehakaalu järgi: Paratsetamool 15 mg/kg ja Ibuprofeen 10 mg/kg kohta iga viie kuni kuue tunni järel.
- Oluline on puhkamine.
- Palavikuga higistab inimene rohkem ja seeläbi võib tekkida vedelikupuudus. Et seda ei tekiks, tuleb palju juua palju, see aitab ka röga vedelemaks muuta. Kuna koroona puhul on suurenenud trombi tekkimise oht, siis võib kujuneda ohtlikuks olukord, kui inimene jääb lamama ja ei joo vett.
3. Õhupuudus ja hingamisraskused
Hingamisraskuste teke võib suurendada ärevust, sellisel juhul tuleks end rahustada ja proovida järgmiseid võimalusi:
- tubade tuulutamine;
- vahelduvalt rakendada külili ja kõhuli asendit, see aitab paremini hingata;
- olla poolistuvas asendis;
- suure õhupuuduse korral istu toolil sirge seljaga, kummardada ette ja pane käed põlvedele. Hinga rahulikult nina kaudu sisse ja suu kaudu välja.
4. Muud sümptomid
Koroona korral võib tekkida ka kõhulahtisus, lööbed, maitse- ja lõhnameele kadumine ja silmapõletik.
Kui tegemist on vanemate inimestega, siis võib haigus kulgeda teistmoodi kui noorematel inimestel. Esimesed märgid võivad olla hoopis segaduse tunne, kummaline käitumine ja kõhulahtisus.
Millised on ohusümptomid?
Ohusümptomite esinemisel kontakteeru perearstikeskusega, eriti siis, kui enesetunne muutub järk-järgult halvemaks ja hingamisraskus süveneb. Tähelepanelik tasub olla ka füüsilise pingutuse korral, kui tekib hingamisraskus, siis tuleb kindlasti perearsti poole pöörduda. Ohusümptomiks on ka järsk nõrkus ja väsimus.
Millal kutsuda kiirabi?
Kiirabi tuleb kutsuda siis kui:
- tekib õhupuudus ja hingamisraskus on selline, et ei suuda enam täislausetega rääkida;
- hingamine halveneb järsult;
- inimene on minestanud;
- tekib kummaline täpiline lööve, justkui oleks naha alla sinikad tekkinud. Kui nahk muutub kahvatuks ja on külmatunne;
- tekib varasemaga võrreldes suur ärevus, uimasus või segadustunne.
