Kas müokardiiti põhjustab sagedamini koroonahaigus või koroonavaktsiin?

Müokardiit ehk südamelihase põletik tekib suurema tõenäosusega Covid-19 tõttu kui vaktsineerimise tõttu. Foto: Shutterstock

Südameprobleemid on olnud koroonapandeemia algusest üks kõige populaarsem teema. Kardiovaskulaarsed seisundid on üks suurimaid haiglaravi riskitegureid, märkimisväärsel arvul Covid-19 nakkusega haiglaravil viibivatel patsientidel on südamekahjustuse tunnused. Ka tervetel inimestel võivad haiguse tagajärjel tekkida südame-veresoonkonna vigastused. 

Pole üllatav, et arutelud Covid-19 vaktsiinide üle keskenduvad sageli südame-veresoonkonnaga seotud probleemidele, kirjutab Medical Daily. Kahtlustele andis hoogu sel suvel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel väljakul kokku kukkunud ja infarkti saanud taanlane Christian Eriksen. Sellest tekkis müüt vaktsineerimise ja infarkti vahelisest seosest. 

Kõige levinum konflikt on aga immuniseerimise ja müokardiidi ehk südamelihase põletiku vahel.

Mis on müokardiit?

Müokardiiti põhjustavad kõige sagedamini sellised viirused nagu gripp, koksaki, hepatiit või herpes. Muud võimalused on saada müokardiit läbi bakterite, seente, toksiinide, keemiaravi või autoimmuunsete seisundite. Mõned viirused nakatavad südamelihast ja põhjustavad südamele otsest vigastust, teised aga kaudselt immuunsüsteemi kaudu. 

Enne Covid-19 levikut oli müokardiidi esinemissagedus 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. See näitaja oli kõige kõrgem 18-30-aastaste meeste seas. Enamik kõrgeima riskigrupi müokardiidi juhtumeid esines muidu tervetel ja aktiivsetel inimestel.

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuste andmetel on müokardiidi risk pärast Covid-19 nakatumist palju suurem, 146 juhtu 100 000 kohta. Risk on suurem meestel, vanematel täiskasvanutel (vanuses 50+) ja alla 16-aastastel lastel.

Vaktsineerimisjärgne müokardiit

Covid-19 vaktsineerimise järgne müokardiit on haruldane ja risk on palju väiksem kui Covid-19 viirusega seotud südamekahjustuse risk.

Covid-19 vaktsineerimisele järgnenud müokardiidi juhtudel on valdav enamus juhtudest kerged ja taanduvad kiiresti. Täiskasvanutel peeti 95 protsenti juhtudest kergeks.

Tuginedes Iisraelis läbi viidud uuringule, on vaktsiinijärgse müokardiidi risk 2,13 juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta, mis jääb tavapopulatsioonis tavapärasesse vahemikku. See uuring on kooskõlas teiste Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis tehtud uuringutega, mille kohaselt on vaktsiinijärgse müokardiidi üldine esinemissagedus vahemikus 0,3 kuni viis juhtu 100 000 inimese kohta.

Kõige suurem müokardiidi esinemissagedus pärast mRNA vaktsiinidega vaktsineerimist on esinenud kolme kuni nelja päeva jooksul pärast teist vaktsineerimist alla 30-aastastel meestel. Enamik uuringuid näitavad Covid-19 mRNA vaktsineerimise selget kasu müokardiidi vastu.

Üle 80 protsendi Covid-19 või Covid-19 vaktsineerimisega mitteseotud müokardiidi juhtudest taandub spontaanselt, samas kui viis protsenti patsientidest sureb või vajab südamesiirdamist ühe aasta jooksul pärast diagnoosimist. Täiskasvanutel, kellel areneb Covid-19 põhjustatud müokardiit, on kehvemad tulemused kui mitte-Covid-19 juhtumitel, sealhulgas suurem surmarisk.