/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/26/14328948t1h99b8.jpg)
Terviseameti hädaolukorra staabi juht Kristian Sirp märkis kolmapäevasel pressikonverentsil Covid-19 hetkeolukorra kohta, et nakatumiste riskitase on jätkuvalt väga kõrge.
Kristian Sirp: nakatumiste riskitase on väga kõrge
Sirp nentis, et nakatumiskordaja R on sel nädalal 1,4, veel eelmisel nädalal oli see 1,35.
«Haigestumiste kasv noorte seas on suur ning järgmistel nädalatel võib eeldada, et tuleb keskmiselt 5000 nakatumist päevas,» ütles Sirp.
Tema sõnul on omikrontüve osakaal praeguseks tõusnud 89 protsendini ja ülejäänu moodustab deltatüvi.
«Keskendume praegu inimestele, kellel on deltatüvi, sest nemad põevad haigust raskemalt,» selgitas Sirp.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et omikrontüvi on kaasa toonud olukorra, kus tervisesüsteemi koormatus on kõrge ning raskuskese on langenud praegu just esmatasandile.
Sirbi sõnul on haigla voodikohtadest hõivatud üle 60 protsendi ning aktiivseid haigusjuhte on üle 31 000.
Kiige sõnul ei tohi segi ajada koroonatõendit ja vaktsineerimise vajadust, sest need on erinevad asjad. «Vaktsineerimine on inimeste kaitseks ning koroonatõend ei tohi olla peamine ajend vaktsineerimiseks. Vaktsineerimine on ikka elu ja tervise kaitseks,» selgitas ta.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller toonitas, et kunagi pole kinnitatud, et vaktsiin kaitseb 100 protsenti nakatumise eest, kuid kindlasti kaitseb vaktsiin raske haigestumise eest.
«Kodus põetud haigus on kergem, kui ollakse vaktsineeritud. Juba pikemat aega oleme seisukohal, et omikrontüvi on kergem, kuna Eestis on palju inimesi, kes on läbi põdenud või vaktsineeritud,» ütles ta.
Jolleri sõnul on prioriteediks säästa riskirühmi, kes põevad raskemalt.
«Me ei taha panna ka mingisugust vaktsineerimissurvet lastele või lastevanematele, sest surve tekitab vastureaktsiooni,» selgitas ta.