Rootsi kaotab viirusepiirangud ja loobub suures osas testimisest (2)
Rootsi valitsus andis piirangute lõpetamisest teada möödunud nädalal, põhjendades seda vaktsineerituse hea tasemega ning leebemate sümptomitega, mida põhjustab praeguseks valdavaks muutnud omikrontüvi.
Seni kella 23-ni avatud restoranid võivad kolmapäevast alates naasta tavapäraste sulgemiskellaaegade juurde ning seltskonna suurus ei pea piirduma kaheksa inimesega. Ka poodidest kaovad piirangud lubatud klientide arvude osas ning ühistranspordis ei pea enam maski kandma.
Rootsi rahvaterviseamet täiendas eile seniseid viirusemeetmeid soovitusega, mille kohaselt viirusesümptomitega inimesi ei saadeta enam testima. Rahvatervise ameti juhi Karin Tegmark Wiselli sõnul pole testimisest saadav kasu ja selle rahaline kulu pole enam vastavuses.
«Testimise jätkamine maksaks umbes pool miljardit krooni (umbes 48 miljonit eurot) nädalas,» ütles Tegmark Wisell Rootsi televisioonis.
Kuid haigeid ja nähtudega inimesi palutakse jääda koju ning vaktsineerimata inimestel palutakse vältida suuri rahvahulki, või siseruumides toimuvaid sündmusi. Testimise ja nakkusahelate jälgimise puhul keskendutakse edaspidi haiglate ja hooldekodude töötajatele ja klientidele.
Rootsis on praeguseks täielikult vaktsineeritud 84 protsenti 12-aastastest ja vanematest elanikest. Tõhustusdoosi on saanud veidi üle poolte 18-aastastest ja vanematest elanikest. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei soovita Rootsi vaktsineerida 5-11 aastaseid lapsi, juhul kui laps ei kuulu mingisse riskirühma.
Peaminister Magdalena Andersson meenutas piirangute lõpetamisest teatades, et pandeemia pole veel läbi ja tekkida võib veel uusi viirusetüvesid. Kindel on ka see, et koroonapandeemiaga toimetuleku arutelu Rootsis veel jätkub.
Seni on Rootsis viiruse tagajärjel surnud 16 100 inimest. Euroopa mõistes on Rootsil läinud paremini, kui paljudel teistel karme viirusepiiranguid kehtestanud riikidel, nagu näiteks Prantsusmaa.
Kuid oma põhjamaiste naabritega võrreldes on Rootsi siiski süngeks erandiks. Näiteks Soomes on seni viiruse tagajärjel surnud veidi üle 2000 inimese, mis on suhtes rahvastikuarvuga alla neljandiku Rootsi vastavast arvust. Norras on surmade suhtarv veelgi väiksem.
Rootsi valitsus määras 2020. aasta juunis erikomisjoni uurima Rootsi tegevust Covid-19 leviku takistamiseks. Komisjon leidis, et Rootsi järgis tol kevadel teistest riikidest erinevat liini, mis põhines kodanike vabatahtlikkusel, mitte piirangutel, ega lukustusmeetmetel.
Kas Rootsi rahvusvahelist tähelepanu äratanud suhtumine oli põhjendatud, selles osas kavatseb komisjon seisukoha võtta oma 25. veebruaril avaldatavas raportis. Ajalehtede juhtkirjades on Rootsi tegevust tagantjärele nii kiidetud, kui laidetud. Koroonakomisjoni seni avaldatud kaks raportit pole valitsuse tegevuse osas olnud väga kiitvad.
2020. aasta detsembris tõdes koroonakomisjon, et Rootsi ametnikel ei õnnestunud takistada vanurite nakatumist, eriti hooldekodudes. Komisjon leidis, et vanurite hooldus oli pandeemiaks suures osas ette valmistamata ning hooldekodude personal jäi kriisiolukorras väga üksi.
Teises, 2021. aasta oktoobris valminud raportis tõdes komisjon, et Rootsi üldine valmisolek pandeemiaks polnud piisav ning riik jäi oma tegevusega hiljaks. Komisjon kritiseeris otsustajaid ja ametnikke ka selle eest, et nakatumisahelate jälitamisega alustamine võttis nii kaua aega.
Lisaks oli komisjoni arvates ka nakkushaiguste levikuga tegelev seadusandlus ebapiisav tõsise epideemia, või pandeemia puhkemisel.
Rootsi koroonapoliitikat esindas algusest peale tugevalt riigi peaepidemioloog Anders Tegnell, kes on jätkuvalt mõnede jaoks sangar ja teistele kurjategija. Tegnell ise tõdes eelmisel nädalal, et pandeemia pole mitte mingil juhul läbi, kuid näib, et see on liikunud uude, ohutumasse faasi, ehkki nakkuste arv on jätkuvalt kõrge.