Kas omikrontüvi suudab tekitada karjaimmuunsuse?

Koroonaviirus Foto: Shutterstock

Ekspertide sõnul ei ole tõenäoline, et väga leviv omikrontüvi või mõni muu variant tooks kaasa karjaimmuunsuse, kirjutab MedicalXpress. 

«Karjaimmuunsus on raske mõiste ja see ei kehti nii väga koroonaviiruse puhul,» räägib dr Don Milton Marylandi rahvatervise ülikoolist. 

Karjaimmuunsus tekib siis, kui piisav osa elanikkonnast on viiruse suhtes immuunne, mistõttu on viirusel raske leida neid, kes ei ole vaktsineerimise või eelneva nakkusega kaitstud. Näiteks karjaimmuunsus leetrite vastu nõuab, et umbes 95 protsenti ühiskonnast oleks immuunne.

Lootus, et ka koroonaviiruse vastu tekib karjaimmuunsus, kustus mitmel põhjusel. Esiteks väheneb vaktsiinidest või varasemast infektsioonist saadud antikehade arv. Kuigi koroonavaktsiinid pakuvad tugevat kaitset raske haiguskulu eest, tähendab antikehade vähenemine, et nakatumine on endiselt võimalik. 

Suured erinevused on vaktsineerimises. Mõnes madalama sissetulekuga riigis on vähem kui viis protsenti elanikkonnast vaktsineeritud. Rikkad riigid võitlevad kõhklejatega, kes pole veel vaktsineerinud. Lisaks pole väikelastele vaktsiinid kättesaadavad. 

«Populatsioonid liiguvad karjaimmuunsuse poole, nakatumised jätkuvad, kuid inimestel on piisavalt kaitset, et järgmised lained poleks ühiskonda laastavad,» lisas Milton. 

Paljud teadlased usuvad, et Covid-19 muutub lõpuks hooajaliseks viiruseks ja põhjustab hooajalisi, kuid mitte suuri haiguspuhanguid.