/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/23/14384418t1ha8c8.jpg)
Haiglate koormus on suure koroonanakatunute hulga tõttu kiiresti tõusnud takistades plaanilist ravi, nakatunute arvu kasvades võib problemaatiliseks osutuda ka erakorralise abi osutamine.
Professor Peep Talving: haiglate kriitiline piir on varsti käes (6)
«Põhja meditsiinistaabi juhina esindan kümmet Põhja-Eesti haiglat ja haiglate tervikpilt näitab üheselt, et meil ei ole enam võimalik väga palju voodikohti juurde luua, meie kriitiline piir on varsti käes,» nendib Regionaalhaigla ülemarst juhatuse liige professor Peep Talving.
Professor Talvingu sõnul näitavad prognoosid, et praeguse viiruse leviku juures vajatakse Põhja-Eestis märtsi esimese nädala lõpus juurde ligi 200 voodikohta, aga need voodikohad tulevad paraku plaanilise statsionaarse, eriti kirurgilise ravi arvelt, mis juba praegu on ligi 50 protsenti rivist väljas.
/nginx/o/2022/02/23/14384413t1h3c14.jpg)
«Meie vanaemade-vanaisade endoproteesimise protseduurid ja südamelõikused lükkuvad teadmata kaugusesse. Olukorra halvenedes oleme olukorras, kus plaaniline ravi katkeb täies mahus ja ka erakorralise abi osutamine muutub problemaatiliseks,» rääkis prof Talving murettekitavast olukorrast.
Koroonaviiruse laialdane levik on viiruse kõikjale viinud ning puutumata ei ole jäänud ka haiglapersonal, suurtes piirkondlikes haiglates on umbes 10 protsenti töötajatest töövõimetuslehel, mis omakorda halvendab tunduvalt haiglate võimekust raviteenuse osutamisel.
«Saame koos olukorda lahendada vaid läbi ühe, mõtleme oma käigud läbi, vähendame kontakte ja ärme lähme pühade ajal ning koolivaheajal vanavanematele külla ning kasutame võimalust vaktsineerida. Isegi vaktsineeritus ei anna sajaprotsendilist kaitset, aga vähendab tunduvalt haiglaravile sattumise võimalust, vaktsiinid on ennast ka omikroni tüve puhul väga hästi tõestanud haiglaravi või intensiivravi vajaduse ärahoidmises. Koos saame olukorra kontrolli alla,» rõhutas prof Talving.